Kõik me oleme suuremal või vähesemal määral kokku puutunud nõgesega, taimega, kes enda elupaigaks mõnusa päikesepaistelise koha valinud rammusas mullas maja serval või teepervel. Kui lapsena võis nõgesest kujuneda hirmuäratav pilt kibeda vitsa või ohtlikult nõelava taime näol, siis täiskasvanuna oskame seda imepärast avitajat näha läbi tänulike silmade.
Naadi ja võilille kõrval on ka nõges varajane kevadine ärkaja, kes lahkelt oma rohelised lehed mulla seest välja sirutab ja märku annab, et mitmekülgne supertaim on selleks aastaks taas kohal ja valmis oma väge meiega jagama. Teda võib kohata nii tee ääres, peenras, raiesmikul, lagendikul, põllul, mahajäetud hoovis kui ka mere ääres.
