Kõige suurem muutus Pühalepa kiriku tornikiivri juures ongi see, et laastkatuse asemel katab kiivrit vaskplekk. Laastu pleki vastu vahetamine on omamoodi paradoksaalne – pigem odavamast katusest on saanud kallim. Pühalepas restaureerimistöid tegev Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets räägib, et laast- ja muud puitkatted on Eesti kirikutele läbi aegade tõesti omased olnud.
„See oli selline keskmine variant. Kui jõukust oli rohkem, pandi katusekivi või plekk, vaesemad pidid leppima õlgedega,“ selgitab Kilumets.
Muinsuskaitseameti restaureerimisnõunik Dan Lukas ütleb, et laastu eluiga kestis 10–20 aastat. Lukas kinnitab, et ka omal ajal vahetati laastkatus esimesel võimalusel vastupidavama vastu välja. Materjaliks oli siis kas plekk või kivi.
Pühalepa torni kattis seni 1970ndatel pandud laastkatus. Selle vahetamisest on avalikkuses räägitud juba möödunud sajandi 90ndate teisest poolest, kuid seni on tulnud leppida vaid paikamisega, sest raha pole lihtsalt olnud. Tööde maksumuse suurusjärk on pool miljonit eurot.
Hiiumaa kirikuõpetaja, pikalt Pühalepas teeninud Hüllo-Kristjan Simsoni sõnul oleks vaja katust hooldada vast viie aasta tagant, siis oleks ka eluiga pikem. See aga nõuab kümneid tuhandeid eurosid, mida kogudusel pole võtta.
