Jõulud on väga stereotüüpne püha. Kõik peaks olema justkui särav ja helge ning inimesed rõõmsad.
Aga kas ikka peaks?
Nendele, kes tahavad natuke teistmoodi pühi veeta, vaadatakse veidi viltu. No, näiteks, kuidas sa sõidad jõuludeks soojale maale. Jõulud tähendavad ju ilmtingimata kuuske, pimedust, küünlaid ja viimasel ajal ka peamiselt vihmast ilma.
Tänapäeva ühiskonna üks lipukirjadest on sallivus. Mõelda nii, et kõik ei ole ühesugused ning see on normaalne. Ajaloos kinnistunud normid ja arusaamad purunevad üksteise järel. Selles ei ole midagi halba. Asjade loomulik areng.
Kuid sallivuse, parem väljend oleks „mõistmise“ taotlusega on üks väike paradoks. Kaasteelistelt enda vastu mõistmist oodates unustatakse ise mõistmine ära ja ikkagi näidatakse näpuga, kuidas teine teeb valesti. Inimesed lähevad kurjaks.
Olgu need talvised pühad ajaks, mil me proovime sallida rohkem.
Kui keegi tahab minna kirikusse, las ta siis läheb. Kui keegi tahab süüa taimset vorsti, las ta siis sööb. Kui keegi tunneb, et ta tahab jõulude ajal olla üksi, las ta siis on. Ja üleüldse pole kohustuslik jõule pidada. Võib ka näiteks pööripäeva ja valguse võitu tähistada või hoopis pühadele selja keerata.
Ja kõige tähtsam on see, et inimesed teeks rahu iseendaga.
Et hea oleks olla.
Raul Vinni
