Hiidlased on jälle millegi erilisega hakkama saanud – teadaolevalt pole kusagil mujal maakondliku arengustrateegiat kinnitatud partnerlusleppega.
Tegemist on allkirja kujul antud kinnitusega, et dokument, mille me oma tuleviku kujundamiseks ise koostasime, pole pelk paber eelmiste paberite hunnikus, vaid meie, mitte arengustrateegia koostajad üksi, võtame ka vastutuse selle elluviimise eest.
Eelmise koostamise aegadest on meeles
karikatuur, kus kava koostajad istuvad Kõpu tuletorni laternaruumis ja kirjutavad arengukava Hiiumaa 2010, all aga kõnnivad hiidlased, kes sellest paberist midagi ei tea. Seekord suudeti arengudokumendi koostamisse kaasata päris palju eri valdkondade asjatundlikke inimesi. Ka partnerluslepe on sisuliselt kaasamise vorm.
Seekord peame me kõik tegema midagi selleks, et lahendada meie suurim mure – inimeste lahkumine saarelt. Strateegia realiseerudes peaks saarel tekkima töökohti ja elamisvõimalusi neile, kes armastavad seda väikest, turvalist ja mõnusat saart.
Üks mõte, mida omalt poolt pakub Hiiu Leht, on see – Hiiumaa ettevõtjad, makske oma töötajaile väärilist palka ja leppige kasvõi pisut väiksema kasuminumbriga.
Liinitöölised, kelle tükitöö hinda järjest alandatakse; hooajatöölised, kes kevadel tööle võetakse ja sügisel jäetakse nagu kasutud kassipojad; müüjad, kes kolmekesi ja miinimumpalga eest suures poes rabelevad, on ju ka meie inimesed. Nad teevad tööd, aga nad tahavad ka elada, lubada endale ujula- ja kontserdipiletit, uut autot ja juuksurilkäiku. Nende peredes kasvavad lapsed, kes vajavad koolitarbeid, huviringe ja igal aastal uusi rõivaid.
Jah, ettevõtluse eesmärk on ju kasum, aga kui pidada silmas meie ühist ja suuremat eesmärki, et inimesed ei lahkuks parema teenistuse nimel Hiiumaalt ja Eestist ning meid elaks siin saarel rohkem, siis ju ehk võiks?
8. oktoober 2013
