Aga heas, ülekantud mõttes ning mitte päriselt, täpsustab koolijuht. On ju Käina kultuurikeskuses tegutsevas huvikoolis sel õppeaastal avatud koguni 202 õppekohta, neist seitse esmakordselt Kõrgessaares.
“Nii suur rõõm on, et meie lapsevanemad saavad aru, kui oluline on anda lastele võimalus õppida kunsti, muusikat, tantsu – annab see ju kogu eluks ühe lisaoskuse ja arusaama,” rõõmustab selline areng Käina huvi- ja kultuurikeskuse direktorit Ly Meldorfi.
Ega sellise töömahu puhul administreerimine nii lihtne polegi, kuid Ly ei kurda, ütleb, et on küll palju tegemist, samas heal põhjusel.
Kui Käina Kaunite Kunstide Kool 1. oktoobril 1996 uksed avas, asus seal õppima 90 õpilast, kümnendal tegevusaastal 2006/2007 õppis koolis 114 õpilast ja tänavu on täidetud 202 õppekohta. Mõni laps õpib küll mitmel erialal, siiski on õpilaste arv 26 aastaga kasvanud enam kui kahekordseks.
Ja ega kool ainult Käinas tegutse, kui kolm aastat tagasi avati filiaal Emmastes, siis sel sügisel esmakordselt Kõrgessaares.
Kaunitel kunstidel pole piire
Ly Meldorf ütles, et oli peagu viimase minutini teadmata, kas kulude katteks raha leitakse ning nad ikka saavad Kõrgessaare filiaali avada. Õnneks tuli valla poolt õppeaasta esimesel päeval rahastuse kohta positiivne teade ja nii juba järgmisel päeval filiaal avatud sai.
“See oli lastevanemate initsiatiiv, et Käina huvikool Kõrgessaares filiaali avaks ja muidugi õpetaja Malle Mürgimäe südamesoov, et tema kodukandis saaks lapsed muusikat õppida,” selgitas Meldorf.
Kõrgessaares õpetab Mürgimäe lastele hiiu kannelt ja plokkflööti. Hiiu kannelt õppis ta ise mängima alles 2016. aastal, aga plokkflööditunde alustas juba 30 aastat tagasi. Käinas annab ta lisaks neile kahele pillile ka klaveritunde.
Õpetaja Mürgimäe rääkis, et oli käinud mitu aastat Lauka kooli õpilastele huviringi tasemel pilli õpetamas, nüüd aga on lastel võimalik saada põhjalikumad teadmised ja oskused. Kaks korda nädalas on Kõrgessaares pillitunnid ja üks kord nädalas solfedžoõpetus.
Valitsejamajja muusikatundi
Neljapäeva pealelõunal oli kolm tüdrukut ootusärevalt Kõrgessaare valitsejamaja fuajees. Olin neid kohanud veidi enne seda õues, kui nad hoogsa sammuga maja poole läksid. Ja siis kohtusime nendega juba Malle Mürgimäe kandletunnis. Marta ja Geidy käisid pilli õppimas ka enne, siis kui õpe veel huviringina toimis. Mõlemad on veendunud, et hiiu kannelt on tore õppida ja õpetaja ei ole ka üldse range. Hoopis hea.
Kolmas tüdruk oli ka enne hiiu kandle huviringis käinud, nüüd muusikaosakonda ta astunud veel ei ole. Küll aga käib kogu aeg sõbrannaga tema tundides kaasa elamas.
Tunnis õpitakse väga hoolega. Lapsed oskavad juba pilli häälestada. Õpetaja oli veidi tagasihoidlik ja ütles, et ega veel ei ole päris õiget hoogu sisse saadud. Siiski on juba paigas pisike plaan, teha valitsejamajas enne esimesele koolivaheajale minekut väike kontsert, kus astuvad üles nii Kõrgessaare, Käina kui ka Emmaste muusikaõpilased. Aga sellest hiljem, kui oskusi veelgi lihvitud ja kuupäev paigas. Seniks aga mängiti reporterile üheskoos Geidy lemmikpala, mida talle hiiu kandlel väga mängida meeldib, “Sära, sära täheke”. Nii kaunis!
