Piret Eesmaa
Kärdla koha peal jookseb Hiiumaa randade olemuses läbi kujuteldav joon. Enne Kärdlat on liivaseid randu raske leida, pärast suurt muud ei olegi. Kogu rannariba üles Tahkuna poole, sealt edasi
Ristnasse ja isegi veel edasi Emmaste poole, on täis pikki, valgeid liivaluiteid, vaid väikeste katkestustega.
Luidjat võib nimetada liivaluidete kuningannaks. Ta on nende järgi oma nimegi saanud. Randa suurest teest eraldav lepik ei ole ka sugugi juhuslik, vaid istutatud just selleks, et liiv rannast minema ei tuiskaks. Randa viiv tee on selle tõttu pime, niiske ja metsik. Avar valge ja helge rand tundub pärast tumedat koridori isegi natuke ootamatu ja üllatav, kuigi see on ette teada, et seal tunneli lõpus ootab tõotatud maa.
Rand on rahva seas populaarne olnud alati. Seda, et kohalikud Luidjat armastavad, on näha ka omavalitsuse investeeringutest. Rajatud on rannavolleväljak, mitu lastemänguväljakut, kuivkäimla, riietevahetuskabiinid, hiljuti lisandus laudtee, mis teeb luidetes sumpamise oluliselt lihtsamaks. Spordisõpradele toimuvad suviti rannavolle võistlused ja Luidja triatlon. Sel suvel kulges triatloni 300-meetrine ujumisrada võimsas laintevahus. Just meres ujumine ja kolmekilomeetrine jooks rannaliival teevad selle sportliku kogemuse teistest täiesti erinevaks.
Luidja on avamere rand ja sellepärast on vesi siin tavaliselt pigem jahe. See-eest läheb suhteliselt kiiresti sügavaks ja kui tuul on õigelt poolt, saab harrastada lohesurfi ja võib-olla isegi lauasurfi. Kui ei, siis lainetes hullamist küll. Viimase teeb vaid toredamaks see, et meretuulega, kui laine on suurim, on ka vesi oluliselt soojem kui muidu.
Randa pääseb kahest küljest. Üks on kohe Meite Mötte trahteri eest, kus on ka asfaltplatsiga parkla ja jäätmepunkt. Teine võimalus on tulla RMK alale matkama ning läheneda rannale telkimisplatsilt algavat metsarada pidi.
Kui muidu on Hiiumaa rannad rohkem sellised metsikud ja looduslikud ja üksikud, siis Luidja näeb kohati välja nagu mingi salajane kuurort, millest mitte keegi sulle mitte midagi pole kunagi rääkinud. Seda peamiselt siis, kui parkla on autosid täis ja trahteriesisel terrassil ka inimesi palju. Ent ruumi eraldumiseks jagub siin siiski – rand on lihtsalt nii suur ja lai. Seega pole probleemi ka koertega tulijatele.
Ettevaatust! Siinne pime ja niiske metsaalune on suurepärane pesitsuspaik konnadele ning juuli algul on rannatee pilgeni täis pisikesi maailma avastavaid konnapoegi. Kohati on päris raske ilma kellelegi peale astumata kõndida.
Milline? Lai ja avar liivarand, kõva liivase merepõhjaga. Kuna on nii avatud, siis pigem tuuline.
Loomasõbralik? Jah, sest ruumi on nii palju.
Kas autoga saab ligi? Saab parklani, natuke on jalgsi kõndimist ka.
Lained? Alati pigem tuuline rand. Sobib võib-olla ka surfi harjutamiseks algajale, kuigi surfimeka on pigem Kõpu poolsaar. Siiski kohtab siin tihti lohesurfareid.
SUP? Laenutust ei ole. Kuna on pigem tuuline rand, siis sobib sellisele SUP-itajatele, kes tahab katsetada, mis tunne on lainetega aerutada ja laual püsida.
Lapsed? Avar ranna-ala, kus saab lõputult liivalosse ehitada ja joosta. Vesi jahedapoolne, seega võivad lapsed vette minekut peljata. Meretuulega on vesi soojem ja siis on tore lainetes hullata.
Lühiiseloomustus: Suur ja avar pigem jaheda mereveega liivarand, kus läheb suhteliselt kiiresti sügavaks. Mõnus pika peesitamise koht, kus saab ujuda, võrkpalli mängida, joosta ja liivalosse ehitada. Kui rannas kõht tühjaks läheb – ja kindlasti läheb! – saab keha kinnitada kõrvalasuvas trahteris Meite Möte.
