Maarja Undusk Kassari Külaülikoolis

Sel laupäeval kohtume Kassari Küla­ülikoolis Maarja Unduskiga, kes viimased aastad on pühendanud oma ema Ellen Niidu ja isa Jaan Krossi pärandi uurimisele ja tutvusta­misele.
Tänavu veebruaris ilmus tema sulest kogukas teos oma emast “Ellen Niit. Heleda mõtte laast”. Muude allikate kõrval on autor kasutanud ka rikkalikku kodust arhiivi ja perekondlikku pärimust. Tütre poolt oma ema eluloo kirja panemine ei ole kerge, aga kriitikute hinnangul on Maarja sellega väga eriliselt hakkama saanud. Kirjandusloolane Toomas Haug kirjutas värske elulooraamatu kohta, et lugeja ees avaneb meisterlikult lõimitud suur pannoo, mis kujutab eesti kirjanduse arengut ja kullaprooviga inimeste käekäiku neile osaks langenud nuripidisel ajajärgul. Autori lähenemisviisi suurim võlu seisneb tasakaalu leidmises intiimse ja objektiivse vahel. Ja sellepärast võib teost lugeda nagu põnevat dokumentaalromaani, mis on kirja pandud kunstniku käega.
Kuid Maarja Undusk pole üksnes tunnustatud nahakunstnik, ta on ka luuletaja Madli Morell. Ta on elus pidanud leidma tasakaalu pereelu, töö ja loomingu vahel, olema toeks kirjandusteadlasest abikaasale Jaan Unduskile ja lastele. Võibolla seepärast mõistab ta oma ema rohkem kui keegi teine ja oskab selle ka lugejale edasi anda.
Ja ta armastab Kassarimaad. Nagu ema Ellen või isegi rohkem. Rõõmuga on ta külaelu üritustel kaasa löömas. Ta on juhendanud monotüüpiate, moosisiltide ja jõulukaartide tegemist. Ta on andnud meile edasi raamatu­köitmise ja nahk­ehistöö saladusi. Korraldanud koos meiega salajasi põnevaid luuleõhtuid. Oleks vaid aega…
Maarja on Madli Morellina kirjutanud tudengipõlves luuletuse “Äratahtja”: “Ma tahan ära metsarohelusse,/ mul linna­kärast välja ihkab hing. On hambad löönud vabaduselohe musse/ ja haigeks teeb mind masinate ving.// Kuis kui ma pääsen siit, kas tunnevad mind ära/ veel puud, kes teadsid kord mind imehästi,/ või linnalehaga ma peletan nad ära/ kust teavad nad, et olla seal mul k ä s t i?// Kas oskan veel ma astuda nii vaikselt,/ et kohkunult ei pageks loomad pakku,/ ja mändi jälgida, kuis voolab vaik selt,/ ja tunnetada iga tema rakku.// Kas suudan mõista sambla tasast juttu/ ja vähendada putukate pelgust?/ Kas sulatud saan õhtusesse uttu?/ Kas salasahinatest saan ma selgust?// Ma tahan ära metsarohelusse/ ja lähen varsti – kõheldes ja vargsi./ Kas mets kui sõpra suhtub kohe musse,/ või nagu võõra peale vaatab argsi?
Kohtumine Maarja Unduskiga Kassari rahvamajas algab laupäeval, 26. märtsil kell 16.

LINDA TIKK
MTÜ Kassari Haridusselts