Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

76 aastat tagasi…

EESTI KIRIK/Liina Raudvassar
…vöitles Soome rahvas oma vabaduse eest Talvesöjas. Höimurahvale läksid appi ülelahe naabrid, eestlased, kelle hulgas oli ka hiidlasi.
Talvesötta läinud eestlaste arv oli vast paarsada ja reeglina rindele mehed ei jöudnud. Veelgi rohkem mehi oli höimlastel abiks 1943.–1944. aastal Jätkusöjas, Eestist seni teadaolevalt kokku 3359. Talvesöda, mis kestis 30. novembrist 1939 13. märtsini 1940 ja veel enam Jätkusöda, mis kestis 25. juunist 1941 5.septembrini 1944, möjutasid ka Hiiumaad, seega on paslik meenutada hiidlastest soomepoisse.
Hiidlasi, kes höimuvelledel abiks käisid, on tänaseks teada 60 ümber. Ligikaudne arv johtub sellest, kas lugeda ainult nn sünnikohahiidlasi, neid on 57, vöi siis ka mujal sündinud, aga hiidlase verega ja Hiiumaaga otseselt seotud mehi, keda leidsin 4.
Vello Salo koostatud raamatus “Soomepoiste elulood” (Grenader 2015), nimekirjas ei ole gruppi Erna II kuulunud hiidlasi, kes on Otto Mägi ja Hiiumaa militaarajalooseltsi koostatud 2012. aasta nimekirjas koos soomepoistega. Seega ei olnud need viis hiidlast, Kalju
Lundver, Johannes Väli, Kalev Järvet, Otto Ella ja Arnold Küttim otseselt soomepoisid, vaid Hiiumaalt pärit mehed, kes liitusid peamiselt soomepoistest moodustatud pataljoniga Erna II, mis moodustati Tallinnas ning osales koos saksa vägedega Vormsi ja Saaremaa vabastamisel punavägedest.
Meie soomepoisid
Nende hulgas vast köige huvitavam on Tallinnas 2. augustil 1931 sündinud, aga hiiurootsi verega Uno Tarningu lugu. Enne ülalnimetatud raamatu ilmumist meil teda teada ei olnud. Nimi aga äratas küsimused ja nii sai temast möndagi teada Mai Soonikult (neiuna Tarning). Tähelepanuväärne on juba fakt, et ta oli üldse köige noorem Eesti soomepoiss, kes 1944. a jaanuaris Soome minnes oli alles 12aastane.
Tema isa Bruno läks Kärdlast Tallinna vedurijuhiks. Kuna Uno mandrilt pärit ema suri noorelt, saadeti poiss oma tädi Magda juurde, kes elas Kärdlas Heltermaa maanteel. Kärdla koolipoiss oli aga üsna püsimatu ja käis tihtilugu Kopli tänava Tarningute maja juures ennast peitmas.
Väga tahaks teada, kellega koos, kuidas ja kuskohast Uno Soome sötta läks? Oma nooruse töttu sai temast käskjalg ühe tuntuma soome-
poisi, jalaväerügemendi nr 200 pataljoniülema, kapten Voldemar Pärlini juures ning nad södisid Viiburi lahel ja Vuoksis. Pärast teenistusest vabastamist augustis 1944 läks Uno Rootsi, oli seal abielus soomlannaga, perre sündisid tütar ja poeg. Uno Tarning suri 3. mail 1987.
Köik Hiiumaa teadaolevate soomepoiste lühielulood on eelpoolnimetatud raamatus kirjas. Möni vajab siiski veel eraldi siia kirjapanemist. Muuseas, Tarninguid on raamatus kirjas peale Uno veel Adolf ja Herman(n). Nimetamist väärib ka Körgessaarest pärit Evald Luik, kes puudub soomepoiste raamatus, aga kes Otto Mägi andmeil oli Talvesöjas ja sai surma kas seal vöi hiljem saksa söjaväes. Rohkem ei ole temast teada midagi. Kes täiendaks?
Veel on Otto Mägi nimekirjas Aadi Kaljurand ja Hugo Mäeumbaed, kes mujal soomepoiste nimekirjades puuduvad. Kas keegi oskab täpsustada?
Järgmisena nimetame Soome mereväes vöidelnud Pühalepa valla Ala küla meest Osvald Paladet, kes langes Viiburi lahes Teikari
saare (praegu Venemaa käes) lahingus ja kelle mattis samasse, kahe södurisineli vahele, kätega mulda peale kraapides, tema kamraad, Kärdlas elanud ja 1945 aastal Körgessaares arreteeritud Helmut Küttim. Nime järgi vöis ka tema hiidlane olla? Kes teab?
Soome jäi arvatavasti ka Hans Arbo, kes Jäppilä (praegu Venemaa käes) lahingus kadus.
Väga kirev on Talvesöjas olnud hiidlase, Kaigutsist pärit Artur Mäehansu söjatee. Tema läks 21. veebruaril 1940 koos pärnaka Helmut Pedanikuga Kadriorust suuskadel üle jää Soome. Pärast Talvesöda läksid koos kaaslastega Norrasse ja vöitlesid Narviki all sakslaste vastu. Sai haavata ja läks tagasi Soome, kus oli peastaabi luureosakonnas. Peale luurekooli Saksamaal käis luurel Pärnumaal punaarmee tagalas ja oli Cellariuse luureüksuse teenistuses. Suri Kanadas 2003. aastal, aga on maetud Viljandisse.
2015. aastal olid eelnimetatud raamatu tegemise ajal elus veel hiidlastest soomepoisid Hans Meeme Hindreus (sündinud 1925), kes siis elas USAs, Albert Saarna (sündinud 1919) ja Otto Tammik (sündinud 1924) Kanadas, Mait Talvio Palm (sündinud 1923) Rootsis ja Manfred Palmerand (sündinud 1919) Tallinnas.
Meie soomepoisse on maetud Eestisse ja välismaale, küll Rootsi, küll mujale. Hiiumaal on teada Paul Aasma, Voldemar Kuusemetsa ja Ülo Tikka hauad Palade kalmistul, Viktor Juurmann on maetud Käinas, Anton Liik Pühalepas, Peeter Rajamäe Puskis, Adolf Tarning Käinas, Raimund Maadik Kärdlas ja Leo Vällik, kes suri Kärdlas ja on maetud kusagil Hiiumaal.
Veel teavet
Soomepoisid, mehed, kes ise valisid oma koha teises maailmasöjas, minnes appi höimuvendadele, on köik mäletamist väärt. Hiidlased muidugi peavad veel eraldi lugu omadest. Soovitan köigil huvilistel tutvuda seni köige pöhjalikuma ülevaatega nendest raamatus “Soomepoiste elulood”, mille eelmisel aastal andis välja kirjastus Grenader. Lugemiseks on see saadaval Käina raamatu-
kogus, Kärdlas kahjuks ei ole.
Väga huvitav on veel 2008. aastal ilmunud tölkeraamat, Anna-Riitta Isohella, “Soomepoisid, Eesti mehed Soome Jätkusöjas”. Raamatu alguses on juttu Hiiumaast, Kärdlast ja Vene söjaväe saabumisest 1939. aastal. Muhu poisi, hilisema soomepoisi Richard Oidekivi mälestustes on tükike Hiiumaad.
Hiidlastest Soome mereväes leiab teavet ka Heino Relviku raamatus “Mereväe soomepoisid” (Tallinn 2003).
Väga oodatud on igasugused täpsustused ja täiendused soomepoiste saatuse kohta.

URMAS SELIRAND
militaarajaloo huviline

PS Koostasin ka tähestikulise nimekirja Hiiumaa soomepoistest, kus on 61 nime, mille järel ka surmadaatumid ja matmiskohad. Iga rea löpus on märgitud mehe päritoluvald.

Hiiumaalt pärit soomepoisid
Paul Aasma        surn 14.09.1992, maetud Palade kalmistule, Pühalepast
Olev Altväli        surn Prantsusmaal vangilaagris 22.10.1945, maetud St. Jacques kalmistu ühishauda Clermont-Ferrand, Käinast
Hans Arbo        langes Jäppiläs 10.06.1944, maetud ?, Kärdlast
Valter Edasi        surn 20.12.1991 Windham, Connecticut, USA, Pühalepast
Artur Elmi(e)        2.12.1965, maetud Rahumäe kalmistule, Käinast
Robert Esko        langes 29.08.1944 Õvi küla lahingus, maetud ?, Pühalepast
Hans Meeme Hindreus    elab USA-s, Emmastest
Viktor Juurmann        26.08.2010, maetud Käina kalmistule, Emmastest
Erich Jesmin        29.01.1981, maetud Pärnamäe kalmistule Tallinnas, Kärdlast
Konrad Jõgis        1980 USA-s, maetud?, Emmastest
Endel Kaljo        20.07.1974 Tallinn, Rahumäe, Pühalepast
Reinhard Kaljo        9.04.2002, Ulricehamn, Rootsi, Emmastest
Peeter Kaups        12.11.2006 Canada, Toronto ,York´i kalmistule, Kärdlast
Alfred Kobli        4.06.2002, Linköping, Rootsi, Emmastest
Harri Kobli        3.02.1997 Linköping, Rootsi, Emmastest
Voldemar Kuusemets     (s Läänemaa, Kirbla v)    11.07.1989 Palade kalmistule
Anton Kõrv        15.09.2001 USA, maetud?, Käinast
Helmut Küttim        s Tallinnas, elas Kärdlas, arreteeriti Hiiumaal Kõrgessaare vallas 8.10.1945, määrati karistuseks viis aastat vangistust, 29.01.1977, Haapsalu metsakalmistu
Anton Liik        1.12.1986, Pühalepa kalmistu, Pühalepast
Heinar Lunter        30.10.1999, Canada, Toronto, York´i kalmistu, Emmastest
Matteus Lunter        3.06.2009, USA, Ridgely, Maryland, Emmastest
Evald Luik        Talvesõjas, langes saksa söjaväes rindel, koht teadmata, Kõrgessaarest
Artur Mäehans        7.10.2003 Kanadas, maetud Viljandisse, Käinast
Raimund Maadik        28.09.1994 Norrköping, maetud Kärdla kalmistule, Kärdlast
Maxim Mudamaa        LAV?, Kärdlast
Ferdinand Männamaa    21.02.1993, Nacka Põhjakalmistu, Rootsi, Pühalepast
Peeter Paul Märjamaa    al1944., teave puudub, Kärdlast
Immanuel Onu (Onno)    langes Tšehhis? 1945, Emmastest
Vaino Padu        15.12.1964, Haapsalu Metsakalmistu, Pühalepast
Robert Pannel(Pannal)    al 15.05.1944 teave puudub, Pühalepast
Osvald Palade        Langes    5.07 1944 Teikari saarel, maetud samas, Pühalepast
Manfred Palmerand     (Soomes Puss)    elab Tallinnas, Emmastest
Mait Talvio Palm        elab Köpingebros Rootsis, Pühalepast
Meeme Palm        30.08.1997, Tallinn, Metsakalmistu soomepoiste rahula, Pühalepast
Johannes Pass        1949 Tallinn, Metsakalmistu, Pühalepast
Adolf Põllu        19.12.1977, Liiva kalmistu, Tallinn, Kõrgessaarest
Lembit Põllu        15.03.1986, Boras, Rootsi, Kõrgessaarest
Arnold Rüütel        sai haavata 10.06.1944 Jäppiläs, suri Vene vangilaagris 1944 sügisel, Käinast
Peeter Rajamäe        23.05.2009, Puski, Hiiumaal, Kõrgessaarest
Erni (Rommi) Remmelkoor    8.08.1998 Uusikaupunki, Soome, Pühalepast
Karli Salme        15.04.1990, USA, Baltimore´s, Pühalepast
Voldemar Sarapuu    7.10.1995, Tallinn, Liiva kalmistule, Emmastest
Alfred Sedrik        Rootsist USAsse,?, Kõrgessaarest
Albert Saarna        elab Kanadas, Käinast
Adolf Scheer        8.12.1944, Norberg´is, Rootsi, Kärdlast
Elmar Silm        9.11.2006, Göteborgis, Rootsi, Kärdlast
Ülo Tikka        21.01.1991, Palade kalmistu, Pühalepast
Helmut Toompuu        2.05.1993, Rootsi, Solna kalmistule, Emmastest
Richard Tursk        18.05 1996, maetud?, Kõrgessaarest
Otto Tammik        elas Kanadas?, Käinast
Adolf Tarning        10.02.1947, Käina kalmistu, Käinast
Max Timmelmann        7.02.1979, Kanada, Toronto´s, Käinast
Uno Tarning        sünd. Tallinnas, 23.07.1987 Rootsi, Göteborg, Kviberg
Herman(n) Tarning?    sünd. Tallinnas, 9.07.1988, Rahumäe kalmistu
Kalju Vahtra        1944 Rootsi, edasi teave puudub, Emmastest
Uno Hubert Vesingi    elab Kanadas, Emmastest
Harry Johannes Vilu    22.02.2013 Kanada, Toronto, York´i kalmistu, Kõrgessaarest
Oskar Välja        1.03.1965 Rootsi, Göteborg, Bramaregarden, Pühalepast
Felix Välja        26.02.1980 Rootsi, Stockholmi Metsakalmistu, Pühalepast
Augustin Vällik        18.10,1996 Kanada, Torontos, Pühalepast
Leo Vällik        15.04.1991 suri Kärdlas, maetud Hiiumaal, kus?, Pühalepast
Ei ole raamatus “Soomepoiste elulood” (Grenader 2015)
Erna II kuulunud hiidlased:
Kalju Lundver
Johannes Väli
Kalev Järvet
Otto Ella
Arnold Küttim
Ainult Otto Mägi nimekirjas:
Aadi Kaljurand 7/ JR 200
Hugo Mäeumbaed
Evald Luik
Koostanud URMAS SELIRAND

Veel lugemist: