Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) valis 2018. aasta linnuks metsise. Viimastel aastakümnetel on metsis Hiiumaa haudelinnustikust kadunud, tõdevad Aivar Leito ja Tiit Leito nende koostatud Hiiumaa linnustiku ülevaates (2011). Samas märgivad autorid, et metsis (Tetrao urogallus) oli veel 20. sajandi algul Sise-Hiiumaal tavaline lind (Loudon 1909). Eelmise sajandi keskel oli ta aga muutunud haruldaseks (Kumari 1967) ning viimased kohtamisjuhud pärinevad 1970ndatest aastatest (Tõnisson 1975, Kallas 1988).
Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga ka mujal Eestis aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100–1200 lindu.
Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks.
“Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada,” ütles EOÜ metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. Ojaste ütles, et nagu telemeetriauuringud näitavad, viibivad metsised mängupaikades vaid üks-kaks kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 kilomeetri raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.
Alanud metsiseaastal tutvustatakse metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel püütakse piiluda metsisemängu ja aastaringselt on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjaid kandvad linnud aitavad koguda andmeid metsise liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades.