Tauri Pärna Ühtlasi avaldas EOÜ huvitava fakti, et esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, kus nüüdseks on metsisepopulatsioon hävinenud. Mandri-Eestist tuli esimene teade hullust metsisest 1961. aastal.
Metsistele mitteomase käitumise peamiseks põhjuseks peetakse nende elu- või mängupaikade ebasobivaks muutumist, näiteks on metsise kodumets killustunud või hävinud. “Sageli on elutingimuste muutusega kaasnenud nii metsisekukkede kui ka -kanade arvukuse suur langus piirkonnas,” selgitas EOÜ aasta linnu projektijuht Andres Kalamees. “Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase.”
Kõik sellised kohtumised tänavusest aastast ja varasemast ajast saab edastada metsise, 2018. aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/metsis.
Kogutud vaatluste põhjal koostab EOÜ ülevaate hullude metsiste leviku ja esinemissageduse kohta Eestis ning analüüsib võimalikku seost lähipiirkonna metsisemängude seisundiga. Metsise kodulehel asuvasse kaardirakendusse on teretulnud vaatlused ka varasemate aastate kohta. Fotod ja videod hulludest metsistest võib postitada EOÜ Facebooki gruppi või saata aadressile eoy@eoy.ee
