19 aastat projekte, et laste silmad säraks

Hiiumaa gümnaasiumi inglise keele õpetaja Milvi Tikka ei tea enam, mitmes rahvus­vaheline projekt tal praegu käsil on, õppejuhi Maris Nõmmik-Kärtneri jaoks on see kolmas.
Mõlemaid motiveerivad lisatööd tegema õpilaste rõõmust säravad silmad.
Alates 1999. aastast ehk varsti kakskümmend aastat jutti on Milvi Tikka projekte kirjutanud ja juhtinud. Tänu sellele on Euroopa üsna risti-põiki läbi reisitud, küll koos õpilastega, küll kolleegidega. Ja kõikides kohtades, kus käidud, on tutvustatud Eestit ja Hiiumaad.
Suurim muutus, mida õpetaja Tikka selle aja jooksul kogenud, on õpilaste kasvanud arusaam, et inglise keelt ongi päriselt vaja. “Nad näevad seda reaalselt, kui neil kohtumistel osalevad,” ütles ta.
Enda kogemuseks nimetas Tikka kasvanud tolerantsust: “Mõistad maailmaasju natuke teistmoodi ja saad aru, et inimesed ja kultuurid ongi erinevad, aga samas on meil ka väga palju ühist ja sarnast. See erinevus on normaalne ja loomulik – see peabki nii olema.”
Hiiumaa gümnaasiumi õppe­juht Maris Nõmmik-Kärtner on seni kaasa teinud kolmes projektis. Tema nimetas niisuguste projektide kõige suuremaks väärtuseks, et noored saavad praktiseerida inglise keelt ja ühtlasi tutvuda teiste kultuuridega ning muutuvad seeläbi tolerantsemaks.
“Rahvusvahelised projektid annavad noortele projektides osalemise kogemuse, võimaluse luua koostöö-ja sõprussuhteid teistest rahvustest noortega, avardavad maailmavaadet, tutvustavad erinevaid kultuure ja kombeid, muudavad tolerantsemaks ja panevad mõistma rahvuste erinevusi. Õpilased prakitiseerivad inglise keelt, tutvustavad oma riiki ja kultuuri, arutlevad ühiskonna erinevatel olulistel teemadel, valmistavad ette esitlusi ja seeläbi areneb nende silmaring. Suurim tänu on sära õpilaste silmades, ” ütles Nõmmik-Kärtner.
“Hiiumaa noored on aktiivsed ja tublid, oskavad hästi inglise keelt ja käituvad väga hästi. Me võime nende üle uhked olla,” ütles Nõmmik-Kärtner.
Muusika ühendab riike ja koole
Seekordse, programmi Arhimedes ja Erasmus+ toetatud projekti elluviimisel teevad koostööd viie riigi koolid: Poola, Bulgaaria, Leedu, Horvaatia ja Eesti ehk Hiiumaa. Teemaks võeti muusika ehk “Muusika mõistmiseks pole keeli vaja” (“Music doesn`t need to know any langua­ges”). Projekt kestab kaks aastat ja selle aja jooksul käiakse üksteisel külas, tutvustatakse vastastikku oma kodumaad ning lõpuks valmib viis muusikatunni näidis­kava ja ühistööna viieosaline muusika­etendus.
Milvi Tikka rääkis, et ajendiks selle projektiga liitumisel sai õpilaste korraldatud gala. “See oli minu arust nii hea – hästi tehtud, tasemel – ja mul oli kahju, et nad esinevad sellega ainult ühe korra,” meenutas ta mullu kultuurikeskuses korraldatud koolipidu. “Kui meie lapsed on andekad, siis me võiksime seda ka teistele näidata.”
Novembris tulidki Milvi Tikka ja Maris-Nõmmik Kärtner Poolast järjekordselt projektikohtumiselt. Vastuvõtjaks oli ligi 5000 elanikuga Laskarzewi linna kool, mis kannab Poola vastupanuliikumise nime. Õpetajad jagasid muljeid kooli­tundidest ja sellest, kuidas tähistati Poola 100. sünnipäeva. Huvitav oli vaadata, kuidas üks õpetaja samas tunnis õpetas korraga nii saksa kui inglise keelt. Meelde­jääv oli õpilaste tantsitud Poola rahvatants “Polo­nees” ja rahva­rõivad, aga ka ülipikk, neli tundi kestnud Poola rahvamuusika kontsert Lublinis.
Järgmine kohtumine tuleb veebruaris Bulgaarias ja sinna minnakse juba koos õpilastega – viis õpilast ja kaks õpetajat. Hiidlased ootavad külalisi mõne kuu pärast ja võõrustavad neid 24. kuni 30. märtsini. Projekti koordinaatoritel ongi hiidlastele abipalve ja küsimus – kas leiduks saarel toredaid peresid, kes lapsi enda juures majutaks?