Kadri Taperson
Vihmase päeva raamat
Kes veel ei tea, siis sõnaraamatud on ikka lugemiseks ja uurimiseks, mitte ainult ühe sõnatähenduse järelevaatamiseks, kui parajasti vaja on. Sõnaraamatuid tasub riiulist muul ajal ka välja võtta ja targemaks saada või vähemalt meelt lahutada – ja neid lugedes selgub tihtipeale, et see on üks ja seesama. Paul Kokla koostatud Hiiu keele sõnaraamat on väärtkirjandus niikuinii, sest sealt saab korraliku ülevaate Hiiumaa murrakute rühmast. Raamatus on ka näitelaused ja osa sõnade puhul hiiupärane hääldusvorm kirja pandud, sest meil siin on ikka päris oma keel. Viimati lehitsedes õppisin ära, mida tähendab näiteks “umene”, aga ka “kurruspräss” ja “sojahöla”.
“Hiiu sõnaraamat”, Kokla, Paul, Eesti Keele Sihtasutus, 2015
Lasteraamat
Kristel Salu on Hiiumaal kirjutanud mitu huvitavat lasteraamatut ja on ise nagu seiklusjutust välja astunud, sest tema pilti ega nime ei leia mitte kuidagi mitte kuskilt. Vaapo Vaher ütleb oma raamatus Hiiumaa Kirjanduse lugu (2), et Kristel Salu läks Hiiumaalt ära ja arvas, et võibolla vanaduspõlves veel midagi kirjutab. “Viljaküla Brita memuaarid” sobivad lugemiseks kümneaastastele ja natuke vanematele ka, eriti selle raamatu järg. Kõik Kristel Salu raamatud on täis kirevaid sündmusi, toredaid elulisi tüüpe ja headust. Kriitikute poolt kõvasti kiidetud Hiiumaa lastekirjanik võiks ikka saarele tagasi tulla ja edasi kirjutada. Seniks loeme koos lastega neid, mis juba raamatukogudes olemas on.
“Viljaküla Brita memuaarid”, Salu, Kristel, Tänapäev 2002
Rannaraamat
Douglas Wellsi teadis 90ndatel Hiiumaal vist igaüks ja küllap on paljud lugenud ka raamatut, mis ta USA Rahukorpuse vabatahtlikuna Hiiumaal elamisest kirjutas. Aga uus põlvkond on ju peale kasvanud ja seega ka uued lugejad, kellele sissevaade taasiseseisvunud Eestisse ja eriti Hiiumaasse võiks põnev olla. Raamat vaatab Hiiumaad just seestpoolt, sest Douglas Wells võttis siin elades osa kõigest, millest vähegi sai ja üritas asju parandada nii nagu oskas. Hästi soojalt ja lõbusalt kirjutatud raamat, millest mulle esimesena alati meenub just rahvusvahelise uudiskünnise ületanud Emmaste kirikukella leidmise lugu, aga see oli ainult üks paljudest seiklustest, milles Hiiumaa oma jänki osales.
“Jänki seiklused Hiiumaal”, Wells, Douglas, Esmatükk, 2011
