Autor: Riigikontroll Sepper külastas riigikontrolöri, et uurida riigikontrolli võimalusi auditeerida riigi soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulemuslikkust.
Volinik avaldas muret, et Eestis pole soolise võrdõiguslikkuse edendamine valitsustelt pälvinud olulist tähelepanu. Siiani pole valdkondlikku arengukava, tegevuskava, pole seatud selgeid riiklikke eesmärke, mis võimaldaksid hinnata selle poliitikavaldkonna tulemuslikkust. Samas on Eestil rahvusvaheliste konventsioonide, Euroopa Liidu õiguse ja riigisisese õiguse järgi kohustus soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendada.
“Eesti valitsuste tegevus ja positsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ei ole olnud süsteemne ega järje-pidev. Riigieelarve strateegia kontekstis on toimunud alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse kui valdkonna mainimisel aga hoopis tagasi-minek,” nentis volinik.
Volinik tõi välja mitmed konkreetsed valdkonnad, kus oleks Eestis jõuliselt vaja võrdõiguslikkust edendada – näiteks naiste juurdepääs otsustustasandile ehk nende vähene osakaal juhtide hulgas. See ei tähenda tema kinnitusel aga seda, et kvalifikatsiooninõuded kuskile kaoks ja peaks hakkama ebakompetentseid kandidaate edutama ainuüksi seepärast, et nad on naised.
“Küll aga on oluline, et näiteks avalikkust puudutavaid otsuseid tegevates kogudes oleks enam-vähem võrdselt esindatud mõlemast soost inimesed. Sooline tasakaal ehk ühiskonna soolise koosseisu peegeldumine kogude isikkoosseisus lisab nende otsustele legitiimust,” kinnitas volinik.
Sepper tõi kohest tegutsemist vajavate probleemidena soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas välja ka majandusliku ebavõrduse, soolise palgalõhe, samuti tööturu soolise segregatsiooni. Maast madalast sisse harjutatud soorolli stereotüübid mõjutavad seda, et teatud tegevusaladel töötavad peamiselt mehed, teisal on ülekaalus naised. Samuti tõi ta esile suure erinevuse Eesti meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahel.
Võrdõigusvolinik palus riigikontrolöril kaaluda riigikontrolli võimalusi vaadelda erinevates auditites ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise komponenti.
Riigikontrolör Alar Karis nentis, et soolise võrdõiguslikkuse probleemidesse Eestis ei tohiks suhtuda üleolevalt ega neid ignoreerida, sest need eksisteerivad reaalselt.
“Samas on vaja riiklikul tasandil olukorra parandamiseks kavandatavad sammud hoolikalt läbi mõelda, sest vindi ülekeeramine võib viia teema naeruvääristamiseni,” sõnas Karis.
Ta lisas, et eraldi soolise võrdõiguslikkuse arengukava olemasolu võib kahtlemata abiks olla, kuid ei ole iseenesest garantiiks, et valdkonnas ka reaalset midagi ära tehakse ja mõni probleem lahendatakse.
Karis nentis, et riigikontroll ei sekku poliitikasse ja konkreetsete arengueesmärkide seadmine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on selgelt poliitilise tasandi teema. Küll aga saab riigikontroll auditeerida seatud eesmärkide täitmist.
Riigikontrolöri hinnangul saab analüüsida ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse edendamisega saaks tuua kasu Eesti majandusarengule. “Riigikontroll on mitmetes auditites uurinud tööturgu puudutavaid küsimusi. Soolistest teguritest lähtuva segregatsiooni mõju majandusele väärib kindlasti tähelepanu,” nentis Alar Karis.
Riigikontrolör rõhutas, et ka soolise võrdõiguslikkuse probleemide lahendamisel hakkab kõik pihta kodusest kasvatusest ja haridusest, ning pidas väga oluliseks, et soolise võrdõiguslikkuse temaatikat teadvustatakse just hariduse sisu ja arengu kavandamisel.
“Selle nii-öelda haridusliku vundamendi rajamises saab kindlasti toetuda haridus- ja teadusministeeriumile ees-otsas minister Jürgen Ligiga,” sõnas riigikontrolör, lisades, et oluliselt vajab tasakaalustamist koolides ka õpetajas-konna sooline jaotus.
Kolmapäeval avaldatud haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüs näitab, et üldhariduskoolides, kutsekoolides ja lasteaedades moodustavad õpetajaskonna enamiku naised. Koolieelsetes laste-
asutustes on viimasel seitsmel aastal õpetajate hulgas mehi 1 protsent, üldhariduskoolides 14 ja kutsekoolides 35–36 protsenti. 2014/15. õppeaastal töötab üldhariduskoolides 2041 meesõpetajat ehk 14,2 protsenti. Analüüsis on kirjas, et saavutamaks elukestva õppe strateegia sihti aastaks 2020 – ehk siis peaks 25 protsenti üldhariduskoolide õpetajatest olema mehed –, tuleb rakendada ulatuslikke meetmeid.
Riigikontrolör avaldas lootust, et ka riigikontroll saab aidata kaasa nende oluliste probleemide teadvustamisele ja lahendamisele, millega võrdõigusvolinik ja tema kantselei iga päev tegelevad.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
