Aimar Rakko Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko tõdes, et suurim oht on võõrliikide levitatavad haigused, näiteks vähikatk. “Sellistele haigustele on võõrliigid ise resistentsed. Ühtlasi on võõrliigid agressiivsemad ja ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes vastupidavamad. Sellega tõrjuvad nad meie enda loodusliku jõevähi eemale,” selgitas Rakko.
Teadaolevalt esineb Eestis kolme liiki võõrvähke. Need on Ameerika päritolu signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Praeguseks on Ameerika päritolu vähi võõrliikide esinemine tuvastatud enam kui kümnes kohalikus veekogus ning neid sealt välja tõrjuda on peaaegu võimatu.
“Eelnevat arvestades on oluline meeles pidada, et kui püütakse võõrvähi kahtlusega isend, tuleks sellest keskkonnaametile teada anda. Teha tuleks ka foto, mis aitaks liiki tuvastada,” selgitas Rakko.
Foto koos leiukoha ja -ajaga tuleks saata meiliaadressil info@keskkonnaamet.ee
Kindlasti ei tohi vähke omal algatusel ümber asustada, sest nii säilib alati risk, et kodumaise jõevähi asemel asustatakse uude veekogusse mõni võõrliik. Haiguste leviku piiramiseks on oluline vähipüügivahendite desinfitseerimine. Kui jätta püügivahend mõneks tunniks päikese kätte, peaks see haigustekitajad hävitama, lisas Rakko. Ohtlikem haigus jõevähi jaoks on vähikatk, mille suhtes vähi võõrliigid on resistentsed.
Vähipüügil peab kinni pidama piirangutest: püük on lubatud ainult teatud veekogudes, vähipüügiks peab olema vormistatud kalastuskaart ning püüda võib ainult neid vähke, mis on suuremad kui 11 sentimeetrit.
Vähipüügist saab lähemalt lugeda kodulehel keskkonnaamet.ee Samast leiab ka fotod teistest vähiliikidest.
Hiiu Leht/Keskkonnaamet
