Teisipäeval tuli toimetuse meilile kaks sarnase tekstiga kirja eri aadressidelt.
Saatja kurdab, et käis reisil Limassolis, Küprosel ning reisi käigus varastati ta dokumendid, sh pass ja krediitkaart. Kirja saatjad paluvad abi hotelliarve ja lennupiletite maksmiseks ning soovivad, et raha saatja teeks 1650 eurose ülekande Western Unioni kaudu.
Toimetus edastas mõlemad kirjad politseile, kuna analoogsed juhtumid olid meeles varasemast ajast. Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik meenutas, et sarnaseid kirju saadeti viimati hulgaliselt enne 2014. aasta jõule kui hulk inimesi avastas, et häkkerid on nende meilikonto kaaperdanud ja saadavad nende tuttavatele kirju sarnaste abipalvetega.
Allik soovitas võimaliku kannatanuga kiiresti telefonitsi või tuttavate kaudu ühendust võtta. Teiseks, kindlasti ei tasu kelmidele vastu kirjutada, sest siis nad saavad juurde uue toimiva aadressi, mida võivad üritada rünnata ja üle võtta.
Ka raha ei tasu sellistel juhtudel saata enne, kui asi on kindel, et hea tuttav seda tõepoolest vajab. “Petturitelt hiljem raha tagasisaamise tõenäosus on väga väike,” lisas Allik.
Samuti soovitas ta kontoomanikul hiljem, kui ta oma konto tagasi saanud, kõikidele tuttavatele teatada, et eelnevalt tema nimelt saadetud abipalvekirjad ei vasta tegelikult tõele.
Nii ka eelnimetatud kahe konto omanikud käitusid. “Kõik kes said minu poolt saadetud nn abipalve, siis see oli petukiri, minu kontolt oli sisse häkitud. Palun mitte sellele reageerida! Vabandan,” kirjutas Heli varasema kirja saanutele.
“Palun ignoreerida abipalvet, minu meilikonto oli kaaperdatud. Olen Eestis ja minuga on hästi. Kustutage abipalve, ärge sinna kirjutage,” kirjutas Indrek ja avalikustas häkkeri loodud libakonto. Lisaks selgitas Indrek, et juhtum sai alguse ühest libakirjast, mis oli justkui Google’i tiimi poolt saadetud ja mida ta klikkis. “Ligimesed, olge valvsad oma klikkimistega,” kõlab Indreku soovitus.
Meilikontode ülevõtmisest hoidumiseks tasuks kasutusele võtta kaheastmeline paroolisüsteem. Näiteks lisaparool SMSi kujul konto omaniku telefonile. Lisaks tasuks tutvuda materjalidega veebilehel
http://digiabi.ee, kus leidub juhiseid, kuidas vältida oma meilikonto ülevõtmist häkkerite poolt.
Ka lisas Aare Allik, et politsei ei saa kontosid taastada – seda saab teha vaid klient koostöös Gmaili töötajatega.
