valitsus.ee Rahandusminister tegi veebruaris ettepaneku märtsist plaanitud suursaarte ja mandri vahelistel parvlaevaliinidel piletihinna tõus ära jätta ning jättis majandus- ja kommunikatsiooniministri eelnõu kooskõlastamata.
“Kuna tegu on ettevõttega, mis on kasumlik, siis see tähendab, et peaks olema võimalus ettevõttel endal hoida praegu piletihindu varasemal tasemel. Nii et ei ole sellist otsest vajadust ja majanduslikku põhjendust hindu tõsta. Nii et see on ettevõttes sisemiselt tegelikult lahendatav,” põhjendas Pentus-Rosimannus veebruari algul, kui MKM määruse kooskõlastusringile saatis.
Majandusminister ütles rahvusringhäälingule antud intervjuus, et sõltumata rahandusministri arvamusest piletihinna kasv 1. märtsist tuleb ning selle arvelt on võimalik suvel rohkem lisareise teha.
“Rahandusministri algatust me kaalusime, aga leidsime, et me liigume oma teed edasi. Parvlaevade hindades muutused tulevad. Me teame, et sisendi hinnad on tõusnud, kütuse hinnad on tõusnud, aga teiselt poolt tahaks pakkuda ka paremat teenust ehk täiendavaid reise. Me oleme arvestanud umbes üle tuhande lisareisi rohkem kui oli möödunud aastal,” rääkis Aas.
Kõrgem piletihind ei too kasumit
TS Laevade juht Indrek Randveer selgitas samas, et börsil noteeritud Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad tulust moodustab piletimüük pisut üle kolmandiku. Veel viitas ta, et ettevõttel on riigiga leping, mis määrab veoteenuse tasu ja kõik piletimüügist puudu jääva osa maksab riik ettevõttele kinni ehk sisuliselt kõik piletimüügist laekuvad summad kuuluvad riigile.
“Kõrgem piletihind ei too TS Laevadele ühtegi senti kasumit juurde. Meie ei ole siin osalised. Meil on kokkulepe juba tehtud riigiga viis aastat tagasi. Kusjuures see kokkulepe oli veel omal ajal selline, et meie pakkumine oli selle kümne aasta peale teisest konkurendist 100 miljonit odavam,” põhjendas TS Laevade juht.
TS Laevad ei teeni ülemäärast kasumit
11. veebruaril rahandusministrile saadetud vastuskirjas selgitas Aas rahandusministrile, et TS Laevad ei ole teeninud 2016. aastal riigiga sõlmitud lepingus ettevõttele lubatust suuremat kasumit.
“Vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele peab riik kontrollima vedaja poolt ülemäärase kasu teenimist.
2021. aastal Transpordiameti poolt tellitud riigiabi juriidilise ja finantsanalüüsi tulemusena selgus, et vedaja ei ole lepingu algusest kuni analüüsi teostamise ajahetkeni (2016. a oktoober – 2021. a oktoober) teeninud veolepingu täitmisest ülemäärast kasu,” seisab kirjas.
Minister Aas selgitas, et kuivõrd tegemist on lepinguga, ei ole kõnealust lepingu punkti 8 võimalik ühepoolselt muuta.
Küll on lepingu punktist 8 erinev regulatsioon vajadusel võimalik sätestada uues, 2026. aastast algavas hankelepingus, kooskõlas Euroopa Liidu riigiabireeglitega.
Samas kirjas teatas Taavi Aas, et ministeerium plaanib tulevikus üle vaadata kogu piletihindade ja erinevate hinnakriteeriumite lahendused ning soovib koostöös saarte esindajatega leida sobivaima süsteemi jätkusuutliku teenuse tagamiseks ka muutlikes majandusoludes.
