Tänase esikaaneloo kontekstis avaldame katkendi lehe esimese peatoimetaja Anu Pallase kirjeldusest, kuidas sündis Hiiu Leht: “Siis voogas üle Eestimaa erastamiselaine, ei pääsenud ka ajaleht Hiiumaa ja varsti oli Tareste-nimeline aktsiaselts lehte kureerimas. Mis edasi juhtus, oli nagu paha unenägu. Lehe müüginumbrite parandamiseks kirjutati millest ja kuidas iganes, eetikast midagi teada ei tahetud, reklaam segunes tavalise tekstiga ning toimetamine kui kindel etapp jäeti lihtsalt vahele. Keerulistest inimestevahelistest suhetest toimetuses ma parem ei räägi.”
– – –
“Konkurentsikatse ajalehele Hiiumaa langes ära. Õieti tundsin neist asjatutest ponnistustest mitmel rindel surmväsimust, ükskõiksus hiilis ligi. See põdemisaeg ei olnud pikk, kuid jäänud on sügav arm. Sellest apaatsusest äratas mind mingil hetkel Toomas Tarkmees. Meid koondus uue lehe mõtte ümber teisigi: Katrin Metsand, Tiit Kerves, Malle Kobin, … kes veel? Tuletage ennast meelde, kelle aeg on mälust pühkinud, ja andke andeks mu lühike mälu! Igatahes võtsime selle uue vaimse asja nimeks Hiiu Leht ja varsti nõustus Peeter Roasto Käinast meile lehe logo kujundama (tema aitas palju sättida ka Hiiu Teataja kujundust). Peale Toomase ei olnud meist vist keegi ettevõtlusega tegelenud ning lehe rahastamise asjus pöörasime pea Meie Maa omaniku poole. Harilikult arvatakse, et sarnaseid asju aetakse tutvuste kaudu: mina ei tundnud õieti kedagi, Meie Maas aga töötasid mõned inimesed, kes olid samuti Tartus ajakirjandust õppinud. Mõlemalt poolt julge samm tundmatusse sai astutud ja 19. juunil 1997 läks trükki Hiiu Lehe esimene number.”
Vääribki ehk korraks meeldetuletamist, kes keda murdis ja miks murdus Nõukogude Hiiumaa järeltulija, ajaleht Hiiumaa.
13. oktoober 2020.
