Statistikaameti laste vaesuse uuringust selgub, et Hiiu maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste laste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33 protsendi piiresse.
Võrdluseks, et Saare maakonnas oli laste vaesus keskmisest madalam, 15,4 protsenti.
Kui kohalike omavalitsuste võrdluses erineb laste vaesus Eestis kuni kuus ja pool korda, siis Hiiu maakonna omavalitsused olid ses suhtes kõige sarnasemad: siin oli kõrgeima ja madalaima laste vaesuse määra erinevus mitte üle kolme protsendipunkti.
Nii näiteks jääb Hiiu valla laste vaesuse määr vahemikku 15,0–19,9, ülejäänud Hiiumaa valdade, Pühalepa, Käina ja Emmaste, vahemikku 20,0–24,9 protsenti.
Hiiu maavalitsuse andmetel elas Hiiumaal lapsi vanuses 0-18 eilse päeva seisuga 1537.
Vaesuses elavate laste hulka Hiiumaal võiks kajastada ka arv 199 – nii paljudele vähekindlustatud perede lastele tegid vabatahtlikud tänavu jõulukingitusi.
Abivajavate peredega tegelevad omavalitsused. Neile peredele, kes elavad alla toimetulekupiiri, kindlustab riik toimetulekutoetuse, mille määrab ja eraldab omavalitsus.
Maavalitsuse andmetel maksti 2011. aastal Hiiu maakonnas toimetulekutoetuseks ja üksikvanema toetuseks kokku 295 000 eurot, aasta hiljem 301 000 eurot ja mullu 260 000 eurot.
2011. aastal elas Eestis alla 18aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,5 protsenti.
Maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas (29,2%) ning madalaim Harju maakonnas (12,7%). Eesti keskmisest madalam on laste vaesus lisaks Harju maakonnale veel Tartu maakonnas (14,7%) ja Saare maakonnas (15,4%), ülejäänud maakondades on laste vaesuse määr keskmisest kõrgem.
Kõige kehvem Kirde- ja Lõuna-Eestis
Ida-Virumaa järel on laste suhtelise vaesuse määr kõrge Valga maakonnas (26,5%), kolmandal kohal on Põlva maakonna lapsed (25,1%).
Üldjuhul on kõige madalam laste vaesuse määr enamikus Harjumaa piirkondades, kõige suuremaks probleemiks on aga laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirde- ja Lõuna-Eestis ning Vasalemma vallas Harjumaal.
Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on suurem töötus, rohkem mitteeestlasi, kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulekud madalamad või suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus.
Laste vaesuse uurimiseks kombineeris amet statistikaamet sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid.
