Jälgi meid
Hiiumaa Köök ja pagar 8.12-20.12

UUDISED

ÜLESKUTSE | Keelesõbra programm ootab eesti keele mentoreid

Keelesõbra programm kutsub osalema eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel rääkivaid vabatahtlikke, kes mentorina vestleksid keeleõppijatega eesti keeles.

Foto integratsioon.ee veebilehelt.

Eesti keele mentori roll on olla hea vestluspartner eesti keele õppijale, kes soovib eesti keeles rohkem suhelda. Keelesõprade vestlused julgustavad õppijaid eesti keelt kasutama ja innustavad juurde õppima.

Vabatahtlikuks eesti keele mentoriks olemine tähendab, et:

  • vestlete keeleõppijaga eesti keeles teile mõlemale meelepärastel teemadel;
  • olete valmis vestlema ajavahemikus 14. veebruar – 14. mai;
  • vestlemiseks kasutate teile mõlemale sobivat suhtluskanalit, nt telefon, Zoom, Messenger jt;
  • lepite kokku, kas vestlete korra nädalas või tihedamini;
  • kogu perioodi vältel saate tuge Keelesõbra programmi meeskonnalt nii materjalide kui ka ühiste veebikohtumiste näol.

Osalemine Keelesõbra programmis on vabatahtlik ning mõeldud täisealistele.

Tänavu alustatakse mentorite ja õppijate kokkuviimist sõbrapäeval, 14. veebruaril. Keelesõbrad saavad vestelda 14. maini. Lähemalt: https://integratsioon.ee/kutsume-mentoriks.

Registreeru hiljemalt 6. veebruar 2025 kell 23.59 mentoriks: https://forms.gle/PZ9f5SE6wNZmnyqX8.

 

Mentori kogemus

Keelesõbra programmi mentori Ilmi Aksli arvates ei ole keelesõbra programm eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste hulgas üldse tuntud. Muukeelsetele inimestele on sellest rohkem räägitud ja nende osalemishuvi on väga suur, aga eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed, kes võiksid olla mentorid ja keele edasiandjad, ei tea sageli programmi olemasolust midagi ja nii valitseb mentorite põud. 

Ilmi osales programmis 2023. aastal ja suhtleb oma keelesõbra Allaga siiani. Alla ja tema tütre jaoks jaoks on suur probleem Narvas eesti keele praktiseerimine, kuna Narvas on venekeelne keelekeskkond. Keeleõppija ei õpi keelt ainult kursustel, sest keeleoskus vajab ka pidevat praktikat kui keelt ei kasuta, läheb rooste. Narvas on väga palju inimesi, kes tahaksid keelt harjutada, suheldes eesti keelt emakeelena rääkivate inimestega. Levinud on arusaam, et nad ei tahagi eesti keeles rääkida, kuid tegelikkuses on peamine probleem julguse ja eestikeelse keskkonna puudumine. 

Ilmil endalgi on alguses võõrkeelsest jutust aru saaminearu saamine lihtsam kui ise rääkimine, sest alguses läheb ajul õigete sõnade otsimise ja lausesse sättimisega palju aega. Aju pole veel harjunud ja harjutama just peabki.

Programmis osalemise ankeeti täites saab oma huvid ja vestlemise võimalused kirja panna ja selle põhjal proovivad programmi läbiviijad ühiste teemadega inimesed kokku viia. Mentorina osalemine on kasulik kogemus ka keeleõpetajale endale. Ilmi sõnul on see aidanud tal palju paremini mõista muukeelsete inimeste muresid eesti keele omandamisel. Lisaks keelele on võimalik tutvustada ka meie kultuuri ja meediaruumi. 

Veel lugemist:

GALERIID

13. detsembril toimus Kärdlas Kultuurikeskuses Talvine Käsitöö- ja omatoodangu laat. Laadal sai osa võtta loosist, osta kinke ning samal ajal nautida kultuuriprogrammi.

ARVAMUS

Hiiumaa tugevus on olnud alati kogukonnas. Selles, kuidas üksteisest hoolitakse, kuidas teineteise tegemistele õlg alla pannakse, kuidas tehakse ära asju, mille kohta mandril öeldakse,...

SPORT

13. detsembril toimus Eesti Ronimisliidu aastalõpupidu, kus tehti möödunud hooajast kokkuvõtteid ja jagati välja selle aasta karikasarja auhinnad.

UUDISED

Sotsiaalministeerium tunnustas taas igast maakonnast inimesi, kes annavad silmapaistva panuse meie kõigi tervise tugevdamisse – tegusaimaid tervisedendajaid. Nende seas on lasteaedade, koolide, noortekeskuste, haiglate,...