Harda Roosna Esmaspäevast juhib Tuurut ajutiselt Hiiu maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik, kelle ülesanne on täpselt kaardistada sihtasutuse seis koos kõikide varade ja kohustustega, võtta Tuuru maja kohta hindamine ja valmistada ette selle müük või üleandmine, samuti koostada arenduskeskuse tegevus- ja finantseesmärgid ning ettepanekud, kuidas ja mis vormis maakondlikud arendustegevused Hiiumaal saaksid olla jätkusuutlikud.
Plussi asemel miinus
SA Tuuru nõukogu esimees Tanel Malk ütles, et mullu suurte ootustega tööle võetud Katrin Sarapuu palgati sihtasutust juhtima kindla eesmärgiga, parandada sihtasutuse majandusolukorda.
“Nüüd tuleb välja, et olukord on sama. Ega ta hullemaks pole läinud kui enne oli, aga seis on sama,” nentis nõukogu esimees.
Malga sõnul jäid septembrikuu nõukogus üles mitmed küsimused vähendatud eelarve kohta. Samuti selgus, et Tuuru pole suutnud töötajatele õigel ajal palka maksta.
Nüüdseks on palgad makstud, aga nõukogu esimees ei osanud öeldagi, kui kaua need maksmata olid. “Juhataja oleks ikkagi pidanud teatama ja nõukogu oleks pidanud olema informeeritud,” on tal endisele juhatajale ette heita.
Katrin Sarapuu ütles, et palkade väljamaksed hilinesid osaliselt juunis ja oktoobris, ülejäänud kuudel said põhikohaga töötajad palga kätte töölepingus lubatud tähtajal.
Malk selgitas, et Tuurul oli küll palkadeks raha, kuid väljamaksetaotlusi ei esitatud piisava tihedusega. “Osades programmides võid väljamaksetaotluse iga kuu esitada, aga Tuurul olid need pool aastat lihtsalt esitamata. See oli ka arusaamatu. Kui meil on rahavoogudega probleem, siis tuleb neid esitada iga kuu või vähemalt iga kahe kuu tagant. Ei saa oodata ja siis kuuled töötajate käest, et palgad on maksmata. See ei ole väga normaalne olukord,” rääkis Malk.
Oma lahkumisotsust Katrin Sarapuu selgitada ei soovinud, kuid tunnistas, et kogenematuse tõttu ei osanud ta peamisele rahastajale, EASile väljamaksetaotlusi piisavalt kiiresti menetlusse saata ning ei osanud arvestada EASi, tema enda hinnangul tegelikult liiga pikkade menetlusaegadega ega nendepoolsete nõuetega.
Miinus sama suur
Nõukogu esimehe hinnangul tuleb sihtasutuse aastalõpu tulemiks jälle kahjum. Probleem on selles, et eelarves planeeriti aasta lõpetada vähemalt 20 000 euroga plussis.
“Meil oli eelmisel aastal sama seis ja osa eelnevalt tehtud kulutusi oleksime saanud sel aastal tagasi tuua väljamaksetaotlustega, aga ka see raha kulutati ära,” selgitas Malk.
Ülejäägiga soovis nõukogu vähendada Tuuru 100 000eurost arvelduskrediiti, mis praeguseks on otsas.
Sarapuu sõnul mõjutasid Tuuru tänavust majandustulemit väga paljud asjaolud – muudatus EASi rahastamissüsteemis, riigi sihtasutuse tulude aruandesse võtmise eripära, kommertskoolituste mahu oluline kahanemine, piirangud tulu teenimiseks jne. Ka ei realiseerunud aasta alguses kõik planeeritud rahastusprojektid.
“Osaliselt mittetoetamise tõttu, sest kõigile soovijatele raha paraku ei jätku, osaliselt taotlusvoorude väljakuulutamise aegade lükkumisega teise poolaastasse,” lisas Sarapuu. Tema sõnul mitmed otsused, mis said tehtud sel aastal, avalduvad mõjuna alles järgmse aasta tulemis.
Sarapuu nentis, et kahjuks ei olnud Tuuru finantsseis stabiilne juba tema juhatajaks asumisel mullu 1. septembril. Ka oli eelnevate aastate jooksul ära kulutatud peaaegu täies mahus arvelduskrediit. Kui siis
1. oktoobrist enam ei tehtud ka ettemakseid, läkski rahavoogude juhtimine keeruliseks.
Sarapuu selgitas, et lepingud 2016. aastaks sai sõlmida alles esimese kvartali lõpuks või teise alguses, seega nende alusel sai väljamaksetaotlusi esitada alles peale allkirjastamist, kulud tuli aga kõik Tuurul endal mitu kuud ette ära teha.
Kuus aastat kahjumis
Aivi Telvik ütles, et Tuuru viimase kuue aasta, 2010–2015 tulemiaruanded on olnud läbivalt miinuses. Kokku on selle ajaga kahjumit kogunenud üle 100 000 euro.
“Pidev miinus näitab, et sedalaadi asutus vajab jätkusuutlikkuse tagamiseks pidevalt kogukonna rahalisi vahendeid projektipõhise töö majandamiseks,” ütles Telvik.
Lisaks Tuurut saneerima saadetud Telvikule on Tuuru üle praegu väga tihe kontroll ka rahandusministeeriumi poolt.
Tuuru ebaselge tulevik
Veel üks põhjus, miks Tuuru rahaasjad tuleb selgeks saada, on see, et poliitikud on võtnud suuna koos maavalitsuste kaotamise ja omavalitsuste liitmisega viia 2018. aasta
1. jaanuarist kõik maakondlikud arendusasutused riigi alluvusest omavalitsuste alluvusse.
Järgmise aasta jooksul tuleb Tuuru reorganiseerida, kas siis vahetada asutajaõiguste teostajat või siis teevad kohalikud omavalitsused mingi uue asutuse ja hakkavad seda pidama. Igal juhul peab SA Tuuru, kui riigile kuuluv sihtasutus, olema lõpetatud järgmise aasta lõpuks.
Malk ütles välja ka oma seisukoha: “Asutus võiks asutusena alles jääda. On ju ka variant, et Tuuru tegevused võtab üle omavalitsuse arendusosakond, aga mõistlik oleks jätkata omavalitsusele kuuluva, eraldiseisva asutusena.”
Tuuru majale on seatud hüpoteek ja nõukogu esimehe hinnangul katab maja väärtus võimaliku nõude. “Mingit pankrotti küll ei ole. Maja on heas korras ja toimib hästi, siin on rentnikke sees. Kui palju meil Kärdlas neid büroohooneid üldse on, kus nii palju elu sees on? Vallavalitsus on oma ruumidega hädas, maavalitsuse oma hoitakse jõuga… Maja on üks hea lähtekoht, et kui ka see sihtasutus saab kokku pakitud, küll siis majale huviline leidub, kes sellega edasi läheb,” ütles Tanel Malk.
