31. jaanuaril rakendus Kärdla lennuväljal GNSS lähenemissüsteemi võimalus, kuid lennufirma Transaviabaltika alles ootab Leedu lennuameti kooskõlastust ja luba seda kasutama hakata.
Hiiumaa vallavanem Reili Rand saatis maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, milles väljendas muret, et Kärdla lennuliini teenindav Transaviabaltika GNSS protseduure veel kasutada ei saa.
Vallavanem viitas, et 31. jaanuarist oli GNSS protseduuride rakendamise tähtaeg Kärdla lennuväljal, kuid liini teenindav Transaviabaltika vastas järelpärimisele, et nende lennukitel lubatud valmisolek veel puudub. Samas oli ettevõte varasemalt kinnitanud valmisolekut antud süsteemi kasutamiseks.
“Seega – riik on teinud väga arvestatava investeeringu Hiiumaa lennuliini stabiilsuse tagamiseks, kõik Tallinna Lennujaama poolsed tööd on olnud graafikus, aga olukord regulaarliini toimimise vaates muutunud ei ole,” kommenteeris vallavanem tekkinud olukorda.
Suursaarte lennuliine teenindava Leedu ettevõtte Transaviabaltika esindaja Rene Must ütles Hiiu Lehele, et paanika, mida on külvatud, ei ole asjakohane.
“GNSS on protseduur, mis koosneb reeglitest ja selle protseduuri juhendi peab kinnitama Leedu lennuamet ja me tegeleme sellega hetkel,” ütles Must.
See, miks muudatuse sisseviimine on aega võtnud, on Musta arvates küsimus Leedu riigile. “Ega Transaviabaltika ei saa mõjutada näiteks Kärdla vallavalitsuse tegevust ega lennuameti tegevust ega Leedu lennuameti tegevust. Kõigel on omad tähtajad, omad loogikad. Lennundust ei saa survestada, ei saa survestada lennuameti töötajaid ega lendureid, see on ohutuse asi, see ei ole naljaasi,” kommenteeris Must.
Rene Must ütles, et Transaviabaltika lennukid on kasutanud GNSS protseduure maandumisel Kuressaare lennuväljale ja teinud protseduurireeglistikku muudatuse, aga see muudatus peab olema kinnitatud Leedu lennuameti poolt.
“GNSS on piloodile üks võimalus lennuki maandamiseks piiratud nähtavuse korral, see ei ole kohustus ja seda ei ole siiani olnud vajadust kasutada,” lisas Must.
Hiiumaa valla ühistranspordispetsialist Piret Sedrik ütles, et jaanuaris ühtki lendu ära ei ole jäänud, kiri saadeti, et ennetada lendude ärajäämisi.
Valitsus eraldas 2017. aastal Kärdla lennujaama rekonstrueerimiseks ligi miljon eurot. Lisaks lennuraja uuele asfaltbetoonkattele loodi tehniline valmisolek GNSS (Global Navigation Satellite System) maandumissüsteemi kasutamiseks, mis annab lennukile võimaluse maandumiseks madalamate pilvedega, kui see seni võimalik oli.
“See on vaid üks mõõdik, mis on nüüd natuke paremaks läinud, et me saame maanduda ka 300 jala kõrguste pilvede korral,” kirjeldas Tallinna–Kärdla vahelist lennuliini teenindava lennufirma esindaja antud võimalust.
Hiiumaa lennuliinil on olnud aastaid probleemiks ilma tõttu ärajäänud reiside suur arv, nende arv ulatub aastas 30 kuni 40 reisini.