Kaspar Kibuspuu Kaks pesitsuskatset on teada ka varasemast, kuid ikka on toonekured saarel vaid harvad eksikülalised. Miks siis on nii, et mandril on neid 5000 paari, viimasel ajal leidub valgeid toonekurgi Saaremaalgi kuid Hiiumaal on valge toonekurg haruldus?
Linnuvaatleja Leho Aaslaid ütles, et Eesti asub täpselt toonekure levila põhjapiiril ning linnud teavad seda üsna täpselt. Oma roll võib olla ka veetakistusel, mille tekitab meri – nimelt ei meeldi toonekurgedele suuri vetevälju ületada. Üksikud “pioneerid” siiski katsetavad levila piire ja satuvad nii ka Hiiumaale.
Kuna Hiiumaal silmatud linnud on seni veel üksikud, siis tänavu neist pesaloojat ei saa, kinnitas Aaslaid. Tema andmetel tegid toonekured paar aastat tagasi pesitsuskatse isegi Soomes, kuid millal võiks mõni toonekurepere Hiiu saarel poegadega maha saada, ei oska keegi öelda.
See eest pesitseb Hiiumaal edukalt haruldane must toonekurg ja leidub küllalt sookurgi. Muuseas valge toonekurg on sisserändaja, kes asustas Eesti alad alles poolteist sajandit tagasi.
