Veel seitse päeva ehk 9. maini, võtab sotsiaalministeerium vastu taotlusi projektidele, mille raames ehitatakse või renoveeritakse järgneva kaheksa aasta jooksul üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust.
SA Hiiumaa Haigla nõukogu esimees Meelis Roosimägi kinnitas, et investeeringutaotlus Hiiumaa tervisekeskuse rajamiseks on koostöös konsultantidega viimistlemisel ja esitatakse tähtaegselt ehk hiljemalt 9. mail.
Praegu on tervisekeskusega liitumas neli perearsti, kolm Kärdlas ja üks Käinas. “Käinasse tekiks niiviisi tervisekeskuse teine tegevuskoht ehk filiaal,” selgitas Roosimägi ja lisas, et tulevikus loodetakse keskusesse saada veel ka viies perearst.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske lisas, et tervisekeskuse loomine ei tähenda seda, et patsiendid peaksid hakkama sõitma Kärdlasse. Kohapeal võib olla perearst või -õde, kuid terviklikult peab olema läbi mõeldud arstide asendamised näiteks koolituste ajal, teenusega kaetus, töökorraldus, tugiteenused ja muu.
Tervisekeskuse rajamise maksumus on orienteeruvalt 1,2 miljonit eurot. Omaosalus peab olema vähemalt 25 protsenti projekti maksumusest ehk umbkaudu 300 000 eurot. “Haigla omaosaluse katmiseks räägime läbi riigiga,” selgitas Roosimägi.
Ta ütles, et juurdeehitust haiglale ei planeerita ja täpsema arhitektuurilise lahenduse kallal algab töö suvel. Mullu oktoobris ütles tollane haiglajuht Gennadi Aavik, et toetusrahaga on kavas kaasaegseks ümber ehitada praegune polikliinikuhoone ja ühendada see haiglakompleksiga.
Esimesed 15 tervisekeskust, kuhu koondatakse perearstid ja -õed, aga ka füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtud ning koduõenduse teenused peavad tööd alustama juba 2018. aastal.
Tervisekeskuste loomiseks saavad raha taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ja eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Taotluste hindamisel on pakutavate teenuste kõrval üheks olulisemaks kriteeriumiks keskuse ligipääsetavus.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamist toetatakse kokku 113,6 miljoni euroga, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25 protsenti projektide minimaalsest omaosalusest.
Ettepaneku otsuseks, missuguseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaal- ja kaks rahandusministeeriumi esindajat, üks terviseameti, kaks tervishoiu kõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.
