ekraanikuva Peale pensionireformi jõustumist sai aasta algusest hakata esitama avaldusi raha pensioni teisest sambast välja võtmiseks. 11. veebruariks oli avalduse raha väljavõtmiseks pensioni teisest sambast esitanud 88 004 inimest, neist 42 130 mehed ja 45 874 naised. Selle avalduse tegijate keskmine vanus oli 40 aastat.
Ühekordse väljamakse avalduse esitas 11. veebruari seisuga 14 260 pensioniealist, neist 5119 mehed ja 9141 naised. Ühekordse väljamakse avalduse esitaja keskmine vanus oli 63 aastat.
Pensionikeskuse andmetel kogus eelmise aasta lõpus raha teise sambasse umbes 766 000 inimest. 2019. aasta sügisel Turu-Uuringute poolt läbi viidud küsitluse järgi võtaks raha välja 28 protsenti teise samba omanikku ehk ligikaudu 215 000 inimest.
Aega on ka ümber mõelda
Aasta algusest kuni märtsi lõpuni avalduse esitanud saavad pensioniks kogutud raha kätte tänavu septembris, märtsist kuni juuli lõpuni avalduse esitanud järgmise aasta jaanuaris ning enne novembri lõppu otsuse langetanud järgmise aasta mais.
Kuni märtsi lõpuni esitatud teisest sambast lahkumise avaldusi on kuni juuli lõpuni võimalik tühistada.
Vajaduse korral on võimalik teise samba maksed peatada ja teisest sambast ka raha täielikult välja võtta. Viimasel juhul tuleb arvestada, et selle võrra on inimese pensioniõigused väiksemad ka esimeses sambas ja uuesti saab teise sambaga liituda alles kümne aasta möödudes.
Raha teisest sambast välja võttes tuleb tasuda riigile 20% tulumaksu. Pensionieas on teise samba raha välja võtmine soodsam, ühekordse väljamakse või lühiaegse pensioni puhul tuleb tasuda tulumaksu 10 protsenti, pikaajaline raha välja võtmine on tulumaksuvaba.
Rahandusministeerium tegi jaanuaris kampaaniat “Mõtle läbi!”, et tõsta Eesti inimeste teadlikkust sel aastal teise sambasse tekkinud uutest võimalustest.
“Sellest aastast on pensioniks kogumine senisest paindlikum. Soovijad saavad igal hetkel nii sambaga liituda, kui sealt lahkuda või oma sissemaksed peatada. Samas kaasneb selliste sammudega kümneaastane piirang, kus inimene on valikuga seotud ja sellel võib olla arvestatav mõju tema pensionipõlve sissetulekule. Seega tasub oma valikud põhjalikult läbi mõelda,” soovitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.
Vana uudis
10. juunil 2002 kirjutas Äripäev Online, et hiidlased ja saarlased on kogumispensioni osas eri meelt. Süüdi aga pidavat olema Saaremaa maakonnaleht Meie Maa.
Artiklis märgitakse, et Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli sama aasta 31. maiks kogumispensioniga liitujaid protsentuaalselt kõige rohkem Hiiumaalt ja kõige vähem Saaremaalt.
“Eesti Väärtpaberikeskuse 31. mai andmete järgi juhivad liitujate edetabelit 10,6%-ga hiidlased, tabeli teises otsas on 4,1%-ga saarlased. Teist ja kolmandat kohta jagavad Raplamaa ja Harjumaa elanikud. Kokku on liitunud maksumaksjatest 6,9% Eesti elanikest,” kirjutas Äripäev.
Jaanus Erlemann Eesti Väärtpaberikeskusest leidis, et süüdi on selles Saare maakonna ajaleht Meie Maa.
“Miks saarlaste ja hiidlaste seas nii suur erinevus ilmneb, seda mõjutab kuigivõrd maakonna lehe meelsus kogumispensioni suhtes,” ütles Erlemann ajakirjanikule.
Saare maakonna lehe Meie Maa tollase peatoimetaja Ants Tasa sõnul ei ole toimetuse seisukoht kogumispensionite suhtes eitav.
“Inimesed peavad ennem kaaluma, kuhu nad investeerivad,” ütles Ants Tasa. Ta lisas, et leht ei käi selles osas peale, vastavaid artikleid ja arutelusid on olnud leheveergudel küll, kuid reklaame pole kogumispensioni kohta palju ilmunud.
Pensionikeskuse spetsialist Kaisa Ilves ütles eile Hiiu Lehele, et kui avalduste vastuvõtmine 31. märtsil lõppeb, tehakse aprillis põhjalik analüüs ja tõenäoliselt ka maakonnapõhine ülevaade. Siis selgub ehk ka see, kummad on agaramad pensionisambast lahkujad – kas saarlased või hiidlased.
