Hommikul avastasin metsast ühe iseäranis uhke kirss-kontpuu. Kaheharuline puuke, tüvede läbimõõt 3-4 tolli, kõrgus 6 m, võra 8 m lai, moodustades onni. Okstel punasid viljad.
Me teekond kulges lõunase, üle Stolova Tabulova mäe, mille nimetasin lihtsalt Laudmäeks. Kulurohusel lamedal platool kasvas vaid üksikuid viljadest punerdavaid viirpuid, luues savanliku pildi. Vaade avardus üle kogu Palava, veehoidlast põhjas kuni neli versta lõunas asuva Mikulovi ja selle järel Austria piirini.
Mäenõlval valendas üksik tönts kaljusammas nagu Ojamaa raukar. Puittaimestik sagenes, moodustades liigirikka madala tihniku: viirpuu, türnpuu, liguster, kikkapuu, villane lodjapuu, mahaleb-kirsipuu, kibuvitsad, verev kontpuu, hariliku elulõnga viljade villatortides väädid, isegi üks korralik maguskirsipuu.
Ette jääv stend teavitas siinsetest tähelepanuväärsetest liikidest. Näiteks elavad ses kandis harilik hamster ja haltsiitsitaja. Viimane on Eestis väga haruldane haudelind. Taimedest jagub metsülast ehk anemooni, kirjut liiliat, lillat vägiheina ja etioopia salveid (Salvia aethiopsis). Kas need vängelt lõhnavad lehed raja kõrval kuuluvadki viimasele? Jaa, lausa Etioopia, Aafrika…
Hommikueine kohaks leidsime toasarnase tuulevaikse lubjakivimurru. Sõime soojendava päikse paistel menüüs leib, margariin, maitseaine, kurk, kreeka pähklipuude alt korjatud pähklid ja magustoiduks veinimarjad. Nojah, sai rajaservast jälle paar kobarat, seekord punaseid, vinnatud – nii maitsvad!
Samal ajal plopsusid üle maantee asuvaist istandikest valjud paugud. Saime ennist nende saladuse jälile. Ei mingeid ringi luuravaid ja tulistavaid püssmehi, ka mitte kõlareid. Hoopis mingid rohelised tünnid, küljes toru ja sellest tuleb teatud kindla ajavahemiku järel justkui päris pauk. Kuid mismoodi täpselt?
Paemurruga kaljurünka juures oli ka stend, mis teatas, et siin kasvab kevadadoonis. See ilus kevadlill, kes meil nägemata jäi. See-eest jagus vähemalt laukapuid. Samust kodumaist ploomilist olen trehvanud kõikjal Kesk-Euroopas, ka Ojamaal, ent kodusel Lääne-Saaremaal, kuhu tema levila põhjapiir ulatub, on ta siiamaani üles otsimata.
Läbi veiniistandike, läbi Turoldi mäe metsa, mis on kahjuks robiiniatest risustatud. Ja olimegi Mikulovi linna servas. Ühes aias kasvas paar kuuske – siinkandis võõrliik ja eksootika. Kujutlesin, kuis aia omanik kunagi Põhja-Tšehhi mägede reisilt suveniiri ehk kuusenääpsud kaasa tõi.
Tänava ääres asus kirevate vaateakendega infoputka. Rabasime mõne teabelehe ja neisse süüvimata laskusime alla linna. Alles hiljem kodus uurisin kaasa võetud materjale. Selgus, et Turoldi mägi on vägagi põnev koht. Suur tükk mäge on üldse ära kaevatud ja on moodustunud uhke org, mida ümbritsevad vahemereliku ilmega võserikulised kaljuseinad. Tagapool asuvad Turoldi ja Rebasekoobas. Esialgne Turoldi koobas hävitati lubjakaevurite poolt ent 1951 avastati selle jätk ja kahe koopa peale kokku olla käike ligi kolm versta. Tundub uskumatu, sel juhul peaks Turoldi mägi seest olema auklikum kui kõige auklikum juust! Külastajatele on aprillist oktoobrini avatud 300 m pikkune lõik, ülejäänud osa aastast on käigud ja saalid seal talvituvate nahkhiirte päralt.
Üldiselt ma ei armasta koopaid. Kujutlen neid pimedate ahistavate niiskete keldritena. Tegelikult pole ma üheski korralikus koopas käinud. Valgustatuna võib stalaktiitpurikate ja stalagmiitsammaste maailm olla midagi väga lummavat. Põhiliselt olla Turoldi koopaseinad täis aga anorgaaanilisi korallisarnaseid moodustisi, mis tekitavat tunde “nagu kõnniksid juura ajastu mere põhjas”, ütleb teabeleht. Nõrgkivist aga on tekkinud igasugu kummalisi moodustisi, lisaks sätendavad kaltsiidikristallid.
Tjah, mis parata, jäi kogu see ilu nägemata.
Veel lugemist:
UUDISED
Roodjala perekonnas on ligi paarsada liiki, kellest suurem jagu elutseb lõunapoolkeral. Mõni sooja kliima liik kasvatab maapinnalt üles isegi väikse tüve, mis rangelt võttes...
VARESE LOOD
UUDISED
Olime tol maipäeval tulnud just Kõpu lõunaranna Tiharu puisniidult, mis sajandi algul taastati, ent nüüd taas hooletussejäetult nukras seisus. Lõpliku punkti paneb Tiharule niidu...
UUDISED
Soome Tuglase seltsi kultuurisekretär, reisijuht ja kirjanik Tapio Mäkeläinen on oma soomekeelsete reisijuhtide kirjutamisega jõudnud järjega Hiiumaale. Neljapäeval esitleb soomlasest estofiil, Hiiumaa muuseumi Pikas...