Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühena kümnest riigist. Sellest ajast kasvas Euroopa Komisjoni teatel Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) aastatel 2003–2007
108 protsenti ning sama ajaga on Eesti SKP ühe elaniku kohta kasvanud võrreldes ELi keskmisega 28 protsendipunkti võrra.
Eesti on Euroopa Liidus oldud 15 aasta jooksul saanud ELi eelarvest 10,4 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Aastatel 2004–2020 on investeeritud või investeeritakse Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest Eestisse 9,1 miljardit eurot. Lisaks on 2014. aastal pärast majanduskriisi käivitatud niinimetatud Junckeri kava alusel tehtud Eestisse lisainvesteeringuid 1,3 miljardit eurot.
Näiteks Hiiu maakond on aastatel 2004–2020 saanud/saab 719 miljonit eurot EL toetusi. See on raha, millega oleme saanud ja saame veel oma elu paremaks muuta.
Suurimateks toetust saanud objektideks on uued parvlaevad ja sadamad, Kärdla sadam, Vaemla lihatööstus, Hiiu Pagari uus leivamaja, mitmed külamajad, uued loomalaudad, väikesadamad. Valmimisjärgus on elamuskeskus Tuuletorn, Euroopa Liidu toel saame korda Kärdla Keskväljaku. Liita tuleb sellele summale veel põllumajandustoetused, tänu millele on saare põllud haritud ning nurmedel söövad lamba- ja lehmakarjad.
Need on suured arvud ja Euroopa Liidu tugi Eestile on hästi tuntav. Seepärast on piinlik, et Henn Põlluaasa korraldusel eemaldati riigikogu saalist Euroopa tähelipp just enne seda, kui Eestil täitus 15 aastat Euroopa Liidus. Võib ju aru saada rahvuskonservatiivide hirmust, et Euroopa Liit föderaliseerub, kuid tänamatus on lihtsalt inetu.
3. mai 2019.
