repro TAI läbi viidud toitumisuuring näitas, et eestimaalased söövad soovitatust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, kuid liiga palju lihatooteid ning magusaid ja soolaseid näkse.
TAI toitumise eksperdi Tagli Pitsi sõnul on toitumise valdkonna üks suurimaid müüte see, et on olemas tervislikud ja ebatervislikud toidud.
“Tegelikult ei ole ükski toit olemuselt tervislik või ebatervislik, küsimus on kogustes ja tasakaalustatuses ning tervisliku toitumise korral ei pea alati loobuma toitudest, mis meeldivad. Küll aga tasub otsida paremaid alternatiive. Süüa võib põhimõtteliselt kõike, kuid õiges koguses. Toitumise tasakaalus hoidmiseks võiks vähem süüa toite, kus on palju lisatud suhkruid ning rohkem toite, milles on palju kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid,” ütles Pitsi. “Näiteks tuleks suurel osal eestimaalastest vähendada lihatoodete tarbimist, ent me ei soovita sellest täielikult loobuda.”
Pitsi sõnul vajab inimese keha heaks toimimiseks erinevaid toitaineid õiges vahekorras ja need võiks saada toidust. “Selleks peab toit olema mitmekesine ja tasakaalustatud. Kuigi organism võib toimida ka väga ühekülgse ja tasakaalustamata toitumise juures, suureneb sellise toitumisega oluliselt erinevate haiguste risk ning väheneb eluiga,” lisas ta.
Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, millel on toidugruppide toidukogused esitatud vahekorras, mis peaks tagama organismile vajalikud ained. Kõige lihtsam on võtta ette toidupüramiid ja võrrelda oma toitumist seal toodud soovitustega.
Ülekaalulisus on Eestis aina süvenev probleem. Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6–13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga. Rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Ülekaalulisus ja rasvumine on mitmete haiguste riskiteguriks: need soodustavad südame-veresoonkonnahaigusi (insult, infarkt) ja teatavate vähkkasvajate vormide teket. Hinnanguliselt on toitumistegurite osakaal nii südame-veresoonkonnahaiguste kui pahaloomuliste kasvajate väljakujunemisel kuni 30 protsenti.
Tervise arengu instituut
