Meie, hiidlased, oleme tahtnud elada vaiksel ja turvalisel, rahumeelsel rohelisel saarel. Tõrjusime ju siit saarelt maismaatuugenid ja Kõpu laskepolügooni, meretuuleparkidega katsume jõudu siiani. Ikka selleks, et meil oleks rahu ja vaikus, mida maailmas aina vähemaks jääb.
Tsiteerides FB grupis UPS ehk “Eesti uhhuunduse peegeldus sotsiaalmeedias” avaldatut, oleme paar kuud “pärast debiilse jupatsi poolt algatatud ajutut sõda” Ukrainas olukorras, kus soovime ise oma rahumeelsele saarekesele rannikukaitset. Energiasõltuvusest pääsemiseks aga vajame elektrit ja gaasi, mis toodetud mujal kui Venemaal. Tulgu see elekter siis merest, tuulest või päikesest.
Muutused on toimunud nii äkki, et kahele alles eelmisel aastal valmis saanud Kõrgessaare osavalla gaasikatlamajale ei õnnestunudki gaasi osta. Kaks hanget luhtus, sest käimasoleva sõja valguses ei taha ükski tarnija mingeid lepingulisi kohustusi võtta. Õnneks jätkus katlamaja kaasajastajatel tarkust kõige odavama kütte, gaasi kõrvale, alles jätta ka seni kõige kallim variant, diisliga kütmise võimalus. Nüüdseks on kõik vastupidi – gaas kõige kallim ja diisel odavam.
Siinsamas väiksel rahulikul saarel peame küsima nüüd meiegi – kus on minu sõjaaja varjend? Ja kes meid kaitseb, kui debiilsele jupatsile Ukraina sõjast ei piisa?
26. aprill 2022
