repro Jõeranna küla kolm peret avastasid oma prügiveoarveid vaadates, et juunikuust käib jäätmeauto nende prügikonteinereid tühjendamas… tagurpidi.
Kui muidu on 0,14 kuupmeetrise konteineri tühjendamistasu ligi 5 eurot, siis juunikuu eest oli AS Eesti Keskkonnateenused kõigi kolme talu, Ojakalda, Kütioja ja Suur Villemi prügiveoarvele lisanud tagurdamistasu 10 eurot ja 80 senti.
Väike arvutus näitab, et kui märtsikuus teenis jäätmevedaja kolme majapidamise olmejäätmete äraveo eest kokku ligi 15 eurot, siis juunis 47,37 ehk üle kolme korra rohkem.
Ja ometi olid konteinerid märtsikuus täpselt samas kohas – esimene umbes 43 meetri, teine 44 meetri ja kolmas ligi 88 meetri kaugusel maanteest.
Külaelanikud tundsid huvi, et kui sisuliselt ühe tagurdusega saab kõik konteinerid tühjendatud, miks siis lisatasu küsiti kõigilt kolmelt.
Tagurdustasu on sel moel jäätmevedaja jaoks üsna tulus teenistus – kui firma võtab
32 eurot ja 40 senti ühe tagurduse eest kolme konteineri juurde, teenib firma sellisel moel ainuüksi nende talude pealt aastas 129 eurot ja 60 senti lisaks.
Märtsis lisatasu polnud
Lisatasu tuli kinnistuomanikele üllatusena, sest märtsis konteinerite tühjendamise eest tagurdamistasu ei võetud. Ka on ühel talul alles mullu detsembris esitatud tühisõiduarve, millel jäätmeauto esituledes on näha koht, kus konteiner pidanuks olema. Autojuhi tehtud foto järgi on aru saada, et prügiveok on sõidusuunaga konteineri poole. Ka detsembris tagurdamistasu ei võetud.
ASi Eesti Keskkonnateenused töötaja Õilme Põlluste ütles Hiiu Lehele, et jäätmeveo arvel võib olla lisateenusena jäätmeveoki tagurdamine kliendi mahutini kuni 100 meet-
rit.
Põlluste selgitas, et lisateenus ja selle eest tasu saamine on jäätmevedaja poolt kliendilepingusse viidud Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja §27 alusel.
Veel ütles ta, et lisateenuse osutamise kokkulepe tehakse iga jäätmevedajaga eraldi.
Hiiumaa vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Kadri Aljas kinnitas, et vastavalt Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja §27 on lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab.
Lisateenusega kaasneb jäätmevaldajale lisahüve ja selle osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu. Samas on kirjas, et vedaja võib jäätmevaldajale osutada lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ka peab jäätmevedaja teavitama jäätmevaldajat osutatava lisateenuse tingimustest ja hinnakirjast.
“Seega ei tohiks tasulist tagurdamisteenust lisateenusena osutada nii, et selles ei ole eelnevalt kirjalikult kokku lepitud,” ütles Aljas.
Salaja lisatud?
Suvekodu omanik Veljo ütles, et AS Eesti Keskkonnateenused teda lisateenusest ja -tasust, mida võetakse tagurdamise eest, ei teavitanud. Kui ta oma jäätmeveolepingut uuris, avastas ta, et seal on selline teenus siiski kirjas.
Ta võttis ühendust ja tegi järelepärimise. Reedel, 17. juulil saatis AS Eesti Keskkonnateenused tema korduva järelepärimise peale vabanduse ja uue arve, mille summaks nagu varemgi oli
4 eurot ja 99 senti, mis sai kohe ka tasutud.
“Rääkisin siis mõne inimesega külast ka prügiveoteenusest ja tegelikult ega keegi ei teagi, mille eest nad maksavad. Inimesed on mugavad, on tehtud nn püsikorraldus ja arve tasutakse automaatselt. Tundub, et prügifirma kasutab sellist olukorda lihtsalt ära,” võttis ta saadud kogemuse kokku.
