Spordikeskuse välialad ootavad kevadet

Vastu talve ametlikult kasutamis­valmiks tunnistatud välialad Hiiumaa spordihoone ümber on peidus lume all, kuid kevadeks peaks vaegtöödki olema tehtud ja kõik plaanitu teostunud.
“Suures plaanis on tööd tehtud, mis tegemata, fikseeriti vaegtööna ning ka selles osas on ehitaja jõudnud lõpu­sirgele,” hindas Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja asjade seisu aasta lõpupäevil.
Igaüks, kes spordihoonesse siseneb või mööda Põllu tänavat sealt möödub, näeb, et hoone esisel asuva skatepargi ehitamine on pooleli. Et see ala ei saa valmis samal ajal kui ülejäänud välialad – 30. novembriks, oli vallavanema sõnul aegsasti teada. Põhjus oli selles, et Eestis on vähe teenuse­pakkujaid, kes sellise objekti rajada suudavad ning teada oli, et siia jõuavad nad suve lõpus, sügise alguses. “Oleme leppinud kokku, et lükkame tööd edasi selliselt, et uueks hooajaks on need valmis ehk hiljemalt 30. aprillil 2022,” andis Tasuja teada uuest tähtajast. Ta lisas, et tegemist on välialaga, mida talveperioodil niikuinii kasutada ei saa.
Spordikeskuse juht Martin Lauri on öelnud, et loodab skatepargis järge Elo Saue poolt möödunud suvel korraldatud tasakaaluliini, rula ja tõuksi treeningutele.
Sile pind vajab hoolt
Spordikeskuse kunstmuru­väljaku põhilist kasutust näeb keskuse juht eeskätt  jalgpallivõistluste või -treeningute toimumiskohana. Staadioni tribüünil on kokku 200 kohta ja sellest tema hinnangul täiesti piisab.
Väljak vastab Eesti Jalgpalli liidu kolmanda kategooria standardile, mis annab õiguse pidada esiliiga ja sellest madalamate liigade kohtumisi. Kuivõrd kasutusluba on alles kätte saadud, siis hindamine seisab veel ees.
Eriti hea on, et seal saab pidada jalgpallikohtumisi ka siis, kui naturaalse muru­kattega väljakul see võimalik pole. “Pean silmas vara­kevadisi ja hilissügise mänge,” täpsustas Lauri. Samuti saab seal aastaringselt trenni teha ajal, kui muruväljak on porine ja sellel liikumine kahjustaks murukatet.
Samas tahab kunstmuru pidevat hooldust. Lume lükkamisega koguneb kummipuru väljaku servadesse ning see tuleb väljakule tagasi kanda ja siledaks harjata – et väljak oleks sile.
Erinevad katted
Korvpalliväljak on kaetud plastik-kilpkattega Patmos, mis on kaasaegne väljakukattematerjal – ultraviolett­kiirguskindel ning vett läbi­laskev kate. Lauri sõnul on kilpkatte üheks eeliseks teiste väljakukatete ees puuduv hoolduskulu – piisab vaid üldpuhastusest. Plastikkate on paigaldatud asfaldile ja selle servadesse on plaanis külvata muru. Praegu on väljaku­tasand paar­kümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. “Jälgime ja vajadusel täidame,” lubas ta hoolt kanda, et platsi ääred mängijatele ohtlikud poleks.
Võimlemisväljakud on kaetud pehme kummikattega, mänguväljakutel on teine kiht veel puudu – needki peaks kevadeks olemas olema.
Spordihoone ümbruse teedel ja võrdlemisi järskudel kallakutel olev asfaltkate on tavaline ning mingeid libisemist takistavaid omadusi sel ei ole. Keskuse juht soovitab lume ja libedaga kasutada treppe, mis on ohutud. “Teateid õnnetustest ei ole meieni jõudnud,” kinnitas ta.
Staadioni abihoone ja väli­korvpalliväljaku vaheline hoone tagaküljele jääv ala saab murukatte. Martin Lauri
nentis, et sinna oli ja on endiselt plaanis padeli­väljakute ehitamine, aga enne on selgeks vaja saada rahastus. Vallavanema sõnul käivad selle üle läbirääkimised harrastajate ja alaliiduga.
Projekteerija kavandas padeliväljakute juurde ka petankiväljaku, ent selle rajamise idee jäi juba varem kõrvale.
Jalgrattaparkla, lipuplats, üldkehalise ettevalmistuse ala ning staadioni abihoone, mis on rajatud jalgpalli­staadionist hoone poole, on valmis ja täiendamist-parandamist ei vaja.
Kevadeks on lahenduse saamas ka kergliiklustee spordikeskuse ja Uuel tänaval asuvate koolihoonete vahel. Hergo Tasuja sõnul tuleb tee esialgu planeeritust kitsam, et see mahuks valla maale ega ulatuks era­kinnistule. Tee projekteerib Roadplan OÜ ning selle maksumus ja ehitaja selguvad pärast projekti valmimist korraldatava hanke käigus.

 

Mis spordi­ala on padel?
Padel on lihtne ja meele­olukas reketispordiala, mis sobib igas vanuses ning füüsilises vormis liikumis­huvilisele inimesele. Padeli mängurõõmu nautimiseks
ei ole vaja eelnevat reketi­spordiala kogemust, vaid hoopis head tuju ning meeldivaid mängu­kaaslasi. Kuna padelit mängitakse paarismänguna ning väljakut ümbritsevate seinte kasutamine on peale maapinnaga põrget lubatud, siis on tegemist ühe sotsiaalsema ja kaasa­haaravama reketispordialaga maailmas.
Padeli lihtsusele aitab kaasa kohustus lüüa serv põrkest ja puusast madalamalt ehk altkätt, vastupidi tennisele. Padeli mängi­miseks on vaja padeli reketit ning palle. Reket, mis on totaalselt erinev ja lühem tennise- või squashi­reketist, on kas plastikust või süsinikkiust kattega keelteta ja aukudega reket. Padeli pallid aga näevad välja sama­sugused kui tennise­pallid, kuid sisaldavad vähem rõhku ning seetõttu ei põrka nii intensiivselt. Mängijatele on soovitatav kanda padeli või tennisejalatseid, et oleks võimalikult hea haar­duvus kunstmurukattega väljakul, mida katab õhuke liivakiht.
Allikas: Eesti padeli liit