Harda Roosna Mittetulundusühingu Hiiumaa Kodukant juhatuse liige Ester Tammis ütles, et sel aastal oli tiitlile vaid kaks kandidaati – Putkaste küla ja Sõruotsa külad.
Tammis tõi välja, et Sõru kandi külad on esile tõusnud just viimastel aastatel tänu Sõruotsa külaseltsi eestvedajate Katrin Visnapuu ja Kaie Pranno aktiivsele tegevusele.
Mittetulundusühing Sõruotsa külaselts koondab seitset Lõuna-Hiiumaa küla: Sõru, Reheselja, Pärna, Hindu, Lepiku, Viiri ja Sepaste. Külades on kokku 105 püsielanikku ja suvel lisandub pea samapalju “suvesörulasi”.
Millega Sõruots silma torkab?
Üks värske ettevõtmine, mida esile tuua, on Erik Melli ja Andrus Altrovi ellukutsutud Sõru Merekool. “Eelmisel aastal sai Sõrul käima lükatud laste ja noorte purjetamisõpe ja -treeningud, lapsi oli rõõmustavalt palju nii meie otsast kui kaugemalt,” rääkis Sõruotsa külaseltsi juhataja Katrin Visnapuu.
Ta nentis, et ka väljakutseid jagub ja selleks, et merekooliga jätkata ja edasi liikuda, tuleb leida vahendeid varustuse täiendamiseks. “Kogukondliku turvalisuse voorust õnnestus osaliselt rahastada turvakaatri ostu, nüüd otsime aktiivselt vahendeid treeningpurjekate ostmiseks,” rääkis Visnapuu.
Tema sõnul on purjetamisõppe juures oluline märksõna kättesaadavus lastele nii rahalises kui geograafilises mõttes. Nii on Sõru merekooli õppemaks sümboolne 10 eurot kuus.
“Praegu mõtleme koos Hiiu purjelaeva seltsi, jahtklubi Dagö ja Orjaku külaseltsiga juba sellele, kuidas suvel rohkem lapsi mitte ainult näoga mere poole, vaid ka merele saada.”
Traditsioonidest nimetas ta igakevadisi koristustalguid, jaanipäevi, suviseid kogukonnapäevi, sügislaatu ja rahvakalendri tähtpäevi, mida tähistatakse Sõru muuseumis.
Uue tavana algatati eelmisel aastal ka Emmaste tulede tee üleskutse, millega osavalla elanikud suure entusiasmiga liitusid. Selle aasta uus ettevõtmine on Sõru Merepäevade ellukutsumine ja korraldamine.
“Puhkamine on nörkadele”
Visnapuu kiitis Sõruotsa inimesi, “nii neid, kes juba “300 aastat siin elanud” kui ka uusasukaid ja suvesõrulasi, kes, järgides meie kandi lipukirja “puhkamine on nörkadele”, suure osa oma vabast ajast, tööst ja südamest siia jätavad ja teadlikult kohalikku elu toetavad.”
Aktiivsetest suvesörulastest nimetas ta doktor Leonhard Kukke, kes puhkuse ajal Sõru merekooli lastele õpetab elustamist ja varba plaasterdamist, samuti Riina Leppa, kes oma puhkuse ajal Sõrul kultuurisündmusi korraldab ja Edith Pruuli, kes on alati kohal, kui näiteks muuseumis on töökäsi abiks vaja.
Visnapuu rõhutas, et eestvedamist saab edukalt teha ainult siis, kui on, mida vedada ehk kui on aktiivseid inimesi, kes tulevad kaasa ja pakuvad ka ise ideid.
“Selles mõttes oleme heas seisus, et kuigi meid on vähe, on kõik väga tublid – lapsed löövad kaasa, külanoored on hakkamist täis ja kõige krapsakamad on veel meie raudvara hulka kuuluvad prouad eesotsas Lipu Sende, Vanatoa Milvi ja Mäe Astridiga,” ütles Visnapuu, et tegelikult võiks siinkohal kõik Sõruotsa inimesed nimepidi üles lugeda. “Kõigil neil on oma roll ja panus selles, et Sõruotsa on just selline, nagu ta on – muinasjutuliselt ilus. Talvel vaat, et ilusamgi kui suvel,” õhkas Visnapuu.
Tiitliga kaasneb kohustus
Hiiumaa aasta küla kandideerib omakorda Eestimaa aasta küla tiitlile, mida valitakse iga kahe aasta tagant. 1. märtsiks on selgunud kõik kandidaadid, mais alustab aasta küla hindamiskomisjon ringsõitu ja algavad külade “katsumised”. Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud riigikogu spiiker Eiki Nestor.
“Mida positiivsemalt suudetakse oma küla esitleda, seda parem,” ütles Ester Tammis ja märkis, et juba juunis algab meedias n-ö rebimine aasta küla tiitli nimel.
Eestimaa aasta küla kuulutatakse välja Eesti külade XIII Maapäeval, mis toimub Põlvamaal Räpina aianduskoolis.
