Ükskord heinakuul mainis mu sugulane muuseas, et ta tellib netist igasugu värke. Kaup tuleb kiiresti Eestisse ja on odav.Näiteks tellis ta soodsalt paksu Briti aiandusraamatu, sai kopsaka paki koju kätte. “Võib olla sa oleks kah sellist tahtnud?” küsis sugulane.
Mina vastu, et ma tahan hoopis seemneid, sassafrase seemneid! Seepeale kukkus sugulane oma läppi klõbistama ja leidis peagi hea pakkumise Saksamaalt: kaheksa sassafrase seemet koos postikuluga 8 eurot. Seevastu taime tellimine läinuks kalliks – üks pisike nääps 30 eurot. Nõnda oli ruttu tellimus tehtud ja augusti alguses sain ümbriku tervelt 10 sassafrase seemnega.
See netimajandus on ikka uskumatu asi minusuguse vanaaegse inimese jaoks. Põhimõtteliselt võid sealt tellida mida iganes, ka igasugu eksootilisi istikuid-seemneid, millest Eesti aiaärides ja puukoolides võid vaid und näha. Üks sääraseid on sassafras.
Valkjas sassafras (Sassafras albidum) on igatepidi tähelepanuväärne puu. Ta kuulub loorberiliste sugukonda ja seetõttu on nii lehed kui koor väga aromaatsed. Lehed võivad samal puul olla nii lihtlehed kui ka kahehõlmalised, liigile iseloomulikuim on aga kolmehõlmaline leht, mis meenutab sauruse jalajälge. Tegu on heitlehise liigiga, kelle levik ulatub USAs Texasest ja Floridast kuni põhjas Kanada Ontario lõunaservani. Areaali põhjaosas on jaanuari keskmine temperatuur –7 kraadi, juulis aga +21. Seega Eestis peaks ta hakkama saama, kuna saarte ja rannikualade talved on pehmemadki, ehkki suved paraku tublisti jahedamad. Igatahes on teada mõne aasta tagune fakt sassafrase esinemisest Lätis Salaspilsi botaanikaaias.
Nõndaks, üks eluunistus on mul nüüd ootamatu kergusega täitunud, olen sassafrase seemnete omanik! Netis oli juurde reklaamitud, et värsked ja elujõulised. USAs valmivad need augustis-septembris, idanemisvõime säilib kaks aastat. Ma ei tea paraku midagi saadud seemnete päritolust ega nende vanust. Kuid kaheksa euro eest võib ju proovida, riskida.
Sassafrase seemned vajavad idanemiseks eelnevat pikka jahedat aega, +5 kraadi juures vähemalt neli kuud. Seega lihtsaim variant on need varasügisel poole tolli sügavusele maha külvata. Sassafras eelistab pigem happelist mulda, optimaalne pH olla 6 kuni 7, ehk siis nõrgalt happeline kuni neutraalne. Parim kasvukeskkond on valgusküllane metsavälu, parasniiske liivakas muld. Liigniiskust ta ei armastavat. Oma kodumaal Ameerikas kasvab sassafras aga ka suisa luiteliivadel. Kuna ta paljuneb hästi juurevõsudega, on ta üks esmaseid puittaimi võsastuvatel kultuurmaadel.
Sassafras on kahekojaline taim. Emastaimedel arenevad punastel puhetunud raagudel mustjad luuviljad. Kreooli köögis on kasutatud sassafrase lehti toitude maitsestamiseks. Juurte koorest tehakse teed, samuti õli, mida kasutatakse parfümeerias.
Nojah, esialgu on sassafrase seemnete saamine vaid 1/3 võitu, kui nii võib öelda. Need peavad ju kõigepealt üldse idanema ja alles seejärel paistab, kuidas see eksootiline liik meie maal hakkama saab. Aga küllap ta saab. Sest näiteks teine samadelt USA idaosa ja Kanada lõunaotsa aladelt pärit loorberiliste sugukonna heitlehine esindaja Lindera benzoin tundub saartel sobivates tingimustes igati perspektiivne olevat.
