Eelmisel nädalal käis Hiiumaal kevadel käivitunud üle-euroopalise energeetikaprojekti SMILEGOV juht Ilias Efthymiopoulos Kreekast.
Külaline ütles, et Hiiumaal, nagu kõikidel saartel, on suur energeetiline potentsiaal: biomass, kuna siin kasvab palju puid, tuuleressurss aga ka ookeanist saadav energia st meretuulepargid ja ehk ka homsed lahendused lainetuse energia kasutuselevõtuks.
“Üleminek traditsioonilistelt energiakandjatelt uue põlvkonna energiakandjatele, pean silmas rohelist energiat, on väga tähtis,” kinnitas Efthymiopoulos.
Probleemiks nimetas ta sellise elektri tootmise infrastruktuuri kõrget hinda ja uusi tehnoloogiaid, mis samuti on väga kallid. “Just see on põhjus, miks Euroopa saared peavad tegema koostööd ja üksteist aitama, et need takistused ületada,” selgitas ta.
Uue perioodi võimalused
EL uue programmiperioodi võimalusteks nimetas ta Euroopa Komisjoni ja eelkõige energeetika peadirektoraadi algatust mobiliseerida paljusid fonde, mille eesmärgiks rahastada uue põlvkonna ehk intelligentse energia tootmise lahendusi, avardada energia salvestusvõimalusi jms. Samuti on avanemas fondid, mis toetavad saarte koostööd selles valdkonnas. “Mitmed neist on suunatud kohalikele omavalitsustele, kuna just nemad mängivad tulevikus energiamajanduses otsustavat rolli – see on meie, saareelanike, kreeklaste, arvamus,” ütles Efthymiopoulos. Ta märkis, et just sel eesmärgil loodigi saarte võrgustik, et kasvatada kohalike omavalitsuste võimekust neist fondidest raha taotleda. “Kohalikud omavalitsusjuhid peavad õppima hindama tegelikku olukorda, omandama oskuse käituda uues majandusolukorras ja uuel turul, samuti peab hästi mõistma selle rahastuse mehhanisme – eelkõige pankade osa selles, sest just pangad hakkavad mängima suurt rolli uute fondide haldamisel,” ütles kauge külaline. Ta lisas, et võimalusi on palju, aga kohtadel on vaja luua suutlikkus kasutada neid võimalusi, et osaleda energeetika revolutsioonis.
Efthymiopoulos rääkis, et Kreekal on enam kui tuhat saart, millel on suur tuule-, päikese-, geotermaal- ehk vulkaanilist energiat, ookeanilainete energiat jm ressurss. Peaprobleemiks on, et seda potentsiaali on enam kui kohapeal st saartel vajatakse, seega on vaja toodetud energia saartelt eksportida. Selleks on vaja luua nii saartevahelised elektriülekandevõimalused või leida energia muundamisvõimalusi, näiteks vesinikuks. Paraku on paljud olemasolevad lahendused veel väga kallid ja osa alles tulevikuvisioonid.
Kreeka saartel on kulukas rajada ka avameretuuleparke kuna meri on sügav ja madalikke, kus ehitamine oleks odavam, sisuliselt pole. Ka pole kohalikke tehnoloogiaid ega ettevõtteidki, mis suudaksid niisuguseid lahendusi ellu viia. “Peaksime küsima neid Taanist, Eestist või kusagilt mujalt, kus neid tehnoloogiaid on arendatud,” selgitas ta. “Nii et meie energiaressurss on suur, aga selle rakendamiseks vajame me fondide abi.”
Inimestega tuleb rääkida
Vastuseks küsimusele, kuidas suhtuvad Kreeka saarte elanikud suurtesse maismaatuuleparkidesse või rannikumerre rajatavatesse tuuleparkidesse, ütles Efthymiopoulos, et seal on samalaadsed probleemid ja paljudel saartel on loodud tuuleenergia vastased liikumised.
“Meie, Kreeka saarte ühenduse seisukoht on, et inimestega tuleb rääkida ja on väga tähtis, et kohalikud elanikud saaksid aru, mis on tuuleenergia kasu keskkonnale, kohalikule majandusele, tööhõivele, sõltumatusele energiaimpordist, on ju suur osa Kreekas kasutatavast naftast sisse toodud, – kui suudame luua tasakaalu nende tulude ja riskide vahel, siis on lihtsam läbirääkimisi pidada ja lahendusi leida,” nentis ta. Efthymiopoulos märkis, et see pole küll lihtne, kuid arendustöö on samahästi kui võimatu ühise arusaama ja konsensuseta.
Kohalikel omavalitsustel tuleks tema arvates koostöös koostada plaanid ja jälgida, et tuulepargid rajataks eemale inimasulatest ja n-ö tundlikest loodusaladest.
Kreekas on nüüd seadus, millega pandi paika reeglid ja mõjukriteeriumid, aga ka alad, kuhu saab rajada taastuvenergia objekte sh tuuleparke. “Kui inimesed on hästi informeeritud ja kui nad saavad aru, et on lahendused ja võimalused energeetiliseks sõltumatuseks loodust kahjustamata, siis nad ehk loobuvad vastupanust,” oletas Efthymiopoulos. “Samas on roheline ja puhas energia võimalus võidelda kliima soojenemisega ning sellepärast peab debatt selle arendamise ja kasutuse üle jätkuma.”
Efthymiopoulos kohtus Kärdla linnapea Georg Linkovi ja Saare maavanema Kaido Kaasikuga, ning mõlema saare projektikoordinaatoritega.
30 kuud kestev projekt SMILEGOV puudutab Eestist kõiki suuremaid saari ning selle eesmärgiks on omandada oskusi, kuidas omavalitsused saaksid edukalt taastuvenereegtika toetusi taotleda.
