Märt Kesküla Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla rääkis, et lähtuvalt uuringutest toodavad Hiiumaa jõed looduslikult parimatel aastatel ainult kuni 650 meriforelli laskujat ehk smolti aastas. Seda on aga liiga vähe, et tagada meriforellivarude looduslik taastootmine. Nii inkubeeritaksegi meriforellimarja Õngu noorkalakasvatuses ning kasvatatakse marjateradest maimud kuni kaheaastaseks saamiseni ehk merrelaskmisküpsuseni.
“20 000 smoldi lisamine parandab oluliselt varude seisu ning on loota, et ka halbade aastate korral, kui kudekari ei pääse madalate veeseisude tõttu ojadesse või tormidega on vooluveekogude suudmed ummistunud, suudab asustusmaterjali suur hulk tagada meriforelli jätkusuutlikkuse,” selgitas Kesküla.
Nuutri jõkke lasti 6000, Vanajõkke 6500, Õngu ojja 1500, Poama ojja 1000 ja Mardihansu lahte 5000 isendit.
Noorte meriforellide asustamine Hiiumaa ojadesse ja rannikumerre toimub keskkonnaameti eestvedamisel ja SA Keskkonnainvesteeringute keskuse toel. Tänavuse projekti kogumaksumus on 45 000 eurot. Kesküla märkis, et see on umbes kolm korda rohkem, kui Hiiumaa kutseliste kalurite ja harrastuskalastajate poolt aastas tasutud püügiõiguste tasud kokku.
Kuna meriforellide asustamine on rahaliselt kallis ja ka aeganõudev tegevus, pani Märt Kesküla kaluritele ja harrastuskalastajatele südamele, et püügireeglitest kinni peetaks – meriforelli alammõõt on 50 cm ja õiges mõõdus kalu saab püüda võrguga, mille silma küljepikkuseks on minimaalselt 50 mm ja rohkem.
Meriforell on hõrgu maitsega kala, mida hinnatakse väga kõrgelt. Selle kalaliigi elutsükkel on aga keerukas: meriforell elab oma esimesed aastad jões ja hülgab magevee umbes 20 cm pikkusena. Nelja aastaga kasvab ta meres 50–60 cm pikkuseks ja tuleb siis tagasi kodujõkke kudema.
