Kärdlaga oleme kõik kuidagi isiklikult seotud, meile läheb korda, mis siin toimub. Kärdla on minu sünnilinn. Olen siin lõpetanud keskkooli ja viimastel aastatel on siin möödunud mu kõige ilusamad hetked suvest. Mulle on olulised veel kaks asja, mis muudavad Kärdla pidupäeva veelgi isiklikumaks. Mu vanemad on sündinud Kärdla linnaga samal aastal – 1938. Mu abikaasa albumis on foto, kus ta vanaisa seisab president Konstantin Pätsi kõrval Kärdla pargis. Foto tagaküljel seisab „Kärdlas, 1938. Näitan presidendile Läänemaa tõuhobuseid“. Isiklikele mõtetele lisan Piiblist Apostlite tegude raamatust (Apt 8:8): „Suur rõõm oli selles linnas“. Siin on lugu sellest, kuidas rõõmu ära tunda ja kust seda leida.
Kui alustame Google’ist, siis esimesena pakutakse närvisüsteemi tablette nimega Rõõm. Tõsi, rõõmu otsimine mitte päris õigest kohast võib alguses näiliselt ihu isegi aidata, kuid hinge ja vaimu lõpuni mitte kunagi.
Loeme seda teksti natuke pikemalt.
Filippus tuli ühte linna ja kuulutas rahvale Kristusest. Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi. Sest paljudest, kes olid vaevatud kurjadest vaimudest, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks. Ja suur rõõm oli selles linnas.
Miks võrrelda Kärdlat 1. sajandi linnaga kaugel Piibli ajal? Siin saab tunda rõõmu puhtast allikaveest, kadakatest, inimtühjadest puhastest randadest ja mustikametsast maja taga. Maailmas on vähe selliseid unikaalseid linnu. Täna räägitakse 15 minuti linna ideest kui ideaalist. Kärdla on koguni 5 minuti linn.
Aga meie Piibliloos kirjeldati mitte linna head elukeskkonda, vaid selle elanike vaimseid probleeme ja tervisehädasid. Inimesed kuulsid rõõmust, mis sõltub isiklikust kogemusest. Et mulle on mu minevik andeks antud, minu tehtud vead ei defineeri enam minu tulevikku!
Lihtne on rõõmu tunda oma saavutuste üle ja unustada Jumal. Ma soovin, et meie rõõm ei sõltuks ainult saavutatust, vaid meie suhtest Jumalaga. Selle leidmine on isikliku otsuse küsimus. Ajalugu näitab, et riigid tekivad ja kaovad. Linnad püsivad. Püsigu Kärdla kaua ja muutugu veelgi paremaks elupaigaks.
Linnas on vaja nii Filippuseid kui ka inimesi, kes Filippust kuulda võtavad. Siis on meil lootus elada koos igaviku linnas, millest Piibli viimastel lehekülgedel räägitakse. Et rõõm ei oleks ainult minevik, vaid tänane ja homne. Olgu Kärdla linna 85. sünni-
päev meile põhjus tänulikkuse väljendamiseks. Ja meeldejätmiseks, et linna muudavad rõõmsaks inimesed, kes on otsustanud valida rõõmu. Sest me oleme loodud rõõmu jaoks!
TARMO LIGE
Tallinna Kalju Baptistikoguduse pastor
Lühendatud jutlusest 30. aprillil,
Kärdla linna 85. sünnipäeval, EELK Kärdla Püha Ristija Johannese kirikus.
