Erakogu Hiidlaste ja läänlaste südamed põksuvad selle teema kerkides kindlasti tugevamalt, sest raudteeühenduse lisandumine tooks meie piirkonna vereringesse rohkem hapnikku ning aitaks tasakaalustada elu koondumist pealinna. Hiidlasena pean tunnistama, et otsus loobuda Turba-Risti raudteelõigu taastamise rahastamisest tuli üsna kurvaks tegeva üllatusena.
Regionaalne raudteeühendus ei saa lähtuda ainult investeeringu tasuvusest ja otstarbekusest. Raudteeloogika kohaselt ei tohiks Eestis üldse olla rongiliiklust, sest isegi suuremate linnade vaheliste raudteeühenduste jaoks ei ole meil piisavalt suurt rahvaarvu ega asustustihedust, kui lähtuda puhtalt majanduslikest kalkulatsioonidest. Eesti oli üldse Euroopas üks viimaseid piirkondi, mis sai raudteesüsteemi alles aastaks 1870. Samas näitavad Elroni reisijanumbrid, et rongiliiklust vajatakse ning see on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks maanteetranspordile.
Mõistagi ei ole Eesti suuruses riigis võimalik rääkida isetasuvast transpordist, kõik taandub riiklikule dotatsioonile. Miks on siis läänesuunalise raudteeliikluse puhul tasuvus olulisem küsimus, kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva suunal? Elroni enda andmetel oli mullu enim rongireisijaid just Tallinn-Riisipere-Turba liinil, kus reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt
32 protsenti. Suurte taristuprojektide puhul peabki lisaks andmetele tuginemisele lähtuma ka veendumusest, et kui luuakse võimalus, siis tulevad ka tarbijad.
Rong muudaks Hiiumaa transpordidünaamikat oluliselt
Väidan, et just rongivõimaluse lisandumine võiks Hiiumaa elanike ja külaliste liikumisdünaamikat mõjutada kõige rohkem. Suurem lennuk Tallinn-Kärdla liinile – jah, miks mitte. Kuid kardinaalset muutust see endaga kaasa ei tooks. Kolmas laev? Jah, selle lisandumine on meie kõigi huvides. Samas ei lahendaks see üht suurt probleemi, mis eeldab laiemat käsitlust. Nimelt on häirivalt suur üksi autos reisivate inimeste osakaal, mis on igati keskkonnavaenulik nähtus. Kui igal praamil on
20 sõidukit, kus sees vaid üks inimene, siis õhku paisatav CO2 kogus ning kütusekulu inimese kohta on ebamõistlikult suur. Kui nendest pooled oleksid valmis Tallinnasse reisima keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga, oleks keskkonnasääst tulemuslik. Aga mõistagi oleksid tegelikult ootused reisijanumbritele ja kasutatavusele suuremad, see siin oli vaid ilmestav näide.
Praami ja rongi ühendamine üheks teekonnaks annab kõigile osapooltele põhjust läheneda reisijateekonnale täiesti uuest vaatepunktist. Siin peaksid pead kokku panema nii Eesti Raudtee, Elron, Tallinna Sadam/TS Laevad, Saarte Liinid kui ka Hiiumaa ja Vormsi vald. Kuidas lahendada reisija liikumine praamilt rongile võimalikult mugavalt? Kuidas leida optimaalne tasakaal täituvuse ja regulaarsuse vahel? Veidi unistades võiks just Rohuküla-Tallinn marsruut olla selline, kus tasuks katsetada ammuräägitud rööbasbusside lahendust. Me ei pea eeldama, et igal praamil on Elroni “porgand” vastas, aga et linnaskäimiseks olulistel kellaaegadel oleks rohelisem ja säästlikum alternatiiv sõiduautodele.
Rohesaarele sobivad transpordilahendused
Suvine kõrghooaeg tuletab igal aastal hiidlastele ja Hiiumaa külalistele meelde, et tänasel üleveo võimekusel on piirid ning saar vajab hädasti kolmandat laeva. Üleveo võimekuse probleemidega seisavad silmitsi ka meie head naabrid Vormsil. Sealse vallavolikogu esimees Jaak Kaabel on muide ka tunnustatud merendusekspert, mistõttu jäime hiljuti nendel teemadel pikemalt mõtteid vahetama. Kaabel näeks ühe võimalusena just reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja Hiiumaa vahele. Selline lahendus koos Rohuküla raudteeprojektiga aitaks leevendada tipptunnikoormust nii kohalike kui turistide jaoks. Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt.
Seepärast pean oluliseks, et Rohuküla raudteeprojekti rahastamine jätkuks. Unistuse edasilükkamine ei muuda probleemi olematuks. Vaevalt muutub ehitustööde maksumus aja jooksul kuigivõrd odavamaks, kuid narr oleks ka juba tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on korduvalt väljendanud toetust Rohuküla raudtee rajamisele ning on lubanud selle teema viia riigieelarvestrateegia läbirääkimistelaua taha. Jääb vaid loota koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Isamaa suutlikkusele näha ka kaugemat perspektiivi Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordimurede lahendamisel.
REILI RAND
riigikogu liige
