erakogu 
erakogu RMK loodushoiuosakonna saarte piirkonna juhataja Aili Küttim ütles, et Hirmuste ja Palli telkimisala arendused koos invavõimaluste laiendamisega olid külastuskorralduskavas planeeritud tegevused.
“Tahtsime teha midagi ka kohalikele, kes lihtsalt käivad ja naudivad hetke, mitte ei telgi, aga põhieesmärk on ikka see, et loodus säiliks,” selgitas Küttim.
Mõlemas kohas on mõeldud ka ratastooliga randa tulijale, kes saab platvormile sõita mööda kaldteed ja tänu piirdele sellel ka turvaliselt ringi liikuda.
Küttim rääkis, et maikuus kui puhkekohta pink-lauad paigaldati, oli kohal ka külaelanikke, kes tundsid rõõmu, et midagi ikka tehakse, ja leidsid, et uues kohas on tore merd vaadata.
“RMK üks ülesandeid on looduses liikumise võimaluste loomine ja eelkõige seepärast, et rahvas seda nõuab. Uuringute järgi toetab selliste võimaluste loomist tublisti üle kolmveerandi Eestimaa elanikkonnast ja seda vajab kindlasti ka Eestimaa loodus,” lisas ta.
Näiteks mullu külastati RMK Hiiumaa puhkeala puhke-, lõkke- ja telkimiskohti 70 000 korda. Valmistades ette puhkepaiku ja grillikohti saab saare külastajaid suunata teatud paikadesse ja nii väheneb loodusväärtuslike piirkondade külastussurve.
Rajatud vanale vundamendile
Küttim ütles, et põliselanikud kindlasti mäletavad, millised lagunenud rajatised jäid Hirmuste randa peale Nõukogude sõjaväe lahkumist. Praegune RMK Hirmuste telkimisala rajati 2007. aastal. Seda tehti Life projekti raames ning sellesse projekti oli kohalik kogukond kaasatud.
2011. aastal lammutas RMK amortiseerunud piirivalvetorni ja lagunenud prožektorihoone. “Need ei sobinud sugugi telkimisalale ja külaelanikud ei ole ka nende “mälestiste” kadumise üle nurisenud,” kinnitas Küttim.
Lammutatud hoonest jäi järele vundament, millele kõnealune puhkekoht rajati. “See sai tehtud selleks, et oleks koht, kus rannas turvaliselt pikniku pidada ja merevaadet nautida,” selgitas Küttim, et mingit uut betoonplatsi või betoonväljakut seejuures ei rajatud.
Arvamus: Randa ei sobi
Lagedal rannal kõrguv rajatis, mis kunagise silikaatkivist karpmajaga võrreldes päris ilus, samas varasem rajatud RMK puhkekohtadega võrreldes üsna tehnitsistlik, põhjustas ka mõningast vastuseisu. Nii leidsid mõned Hirmuste küla elanikud, et senini RMK poolt rajatud metsaonnid, telkimisplatsid ja grillikohad on olnud kenad ja sulanduvad kohalikku loodusesse, see lagedal rannal kõrguv ehitis aga mitte.
Üks anonüümseks jääda soovinud külaelanik ütles, et ta ei karju just appi, miks selline ehitis rannale tehti, aga iseasi kas see sinna randa sobib. Kui olnuks asi tema otsustada, eelistanuks ta vundamendi lammutamist ja raha, mis ehitamiseks kulus, võinuks panustada randa toova tee parandamisse.
Küttim ütles, et RMK puhkealade arendusel on aluseks eelnevatele uuringutele tuginevad külastus-korralduskavad, mis saanud vajalikud kooskõlastused. “Lühidalt öeldes – RMK puhkealade arendus ei käi emotsiooni ega kellegi suvalise algatuse järgi. Aluseks on eelnevatele uuringutele tuginevad külastus-korralduskavad, kus kõik tegemised on selgelt planeeritud.”
Ka Palli randa ehitati puhkekoht vana sõjaväerajatise vundamendile, mis identne Hirmuste omaga. “Kuna Pallil on vundamenti ümbritsevad männid juba natuke suuremad, on ka üldpilt sellest tulenevalt teistsugune,” ütles Küttim.
Hoone ehitusloa taotluseks vajalikud eskiisjoonised koostas RMK tellimusel arhitekt Arno Kuusk, Hiiu vallavalitsus väljastas ehitusloa mullu septembris. Ehitus maksis 12 200 eurot.
