Riigikogu esimees käis välja raudteeveksli

Meil ja Eestimaa külalistel võib tekkida sellel kümnendil võimalus taas rongiga Tallinnast Rohukülla sõita. Rongiühendus pealinnaga aitab Lääne-Eestis elu hoida, ütles reedel Läänemaal töötanud Riigikogu esimees Jüri Ratas pressiteate vahendusel.
“Veerand sajandit tagasi lõpetatud rongiliikluse taastamine tänapäevasel moel innustaks inimesi elama väljaspool tõmbekeskusi ja looma siin töökohti,” rõhutas Riigikogu esimees. “Turba ja Risti vahelisel lõigul peaksime saama sõita ülejärgmisel aastal. Kui otsustame investeerida tuleval viiel aastal veel 67 miljonit eurot, siis muutub reaalseks ka raudteeühendus Tallinna ja Haapsalu vahel.”
Visiidi käigus tutvus Riigi­kogu esimees muuhulgas Haapsalu Raudtee Turba-Risti lõigu projekteerimistöödega. Tallinnast Turbasse sõitsid Jüri Ratas ja tema saatjad Elroni rongiga. Kutse rongisõidule sai ka Hiiu Leht, kuna tulevikus peaks raudteeühendus ulatuma ka Haapsalust edasi Rohuküla sadamani.
Rongiga sõitma kahjuks minna ei õnnestunud, aga riigikogu esimees, kes ühtlasi on ka Keskerakonna esimees, aga ka suve­hiidlane, andis Hiiu Lehele telefoniintervjuu laupäeval kella 17 paiku. Peale seda, kui hommikul alanud koosolek lõppes.
Kui tihti rongiga sõidate?
Riigikogu esimees Jüri Ratas: Viimasel ajal üsna harva, nooruspõlves kindlasti rohkem, kuna Nõmmel Tallinnas on rong alati olnud oluline transpordivahend, siis kindlasti kasutatakse rongi rohkem.
Mis maksis pilet Tallinnast Turbasse?
Kuna ma ei kasutanud Tallinna elaniku soodustust, siis see oli suurusjärgus 4,50 eurot.
Kaua sõiduaega kulus?
Sõiduaeg oli natuke üle tunni.
Kui palju kulub aega, kui rong Rohukülla jõuab, kas see juhtub aastal 2023 või 2026?
Võin ju eksida ja üsna julge on välja öelda, aga üks veksel on küll kindel – tõenäosus, et see rong sinna jõuab, on saanud väga suureks. Kui rahastus leitakse ja maade küsimus ära lahendatakse, siis on võimalik seda viie-kuue aasta perspektiivis teha.
Millised meeleolud olid raudtee saabumise suhtes Haapsalus?
Nad on väga toetavad selles osas, saavad aru, et see on oluline transpordivahend neile ja aitab elu hoida Lääne­maal, aga arvame, et see raudtee aitab hoida elu ka Hiiumaal. Usun, et see on väga oluline regionaalpoliitiline projekt ja investeering.
Millega Te selle rongiliini n-ö maha müüte neile, kes kahtlevad selle vajalikkuses?
Need, kes tahavad, saavad ju alati edasi sõita sõidu­autoga, aga ma arvan, et rong muutub palju operatiivsemaks, muutub odavamaks ja mugavamaks ja inimesed hakkavad seda kasutama. Veel viis-kuus aastat tagasi arvasid kõik, et Haapsalu raudtee taastamine on utoopia. Tänaseks on valmis 6,2 kilomeetrit raudteed, mis ehitatud Riisiperest Turbasse. Käib raudtee projekteerimine Turbast kuni Rohukülani ja need ei ole mitte mängutegevused, vaid reaalne ettevalmistus.
Keskerakonna algatatud tasuta maakondliku bussi­transpordi kohta on kõlanud viimasel ajal kriitikat. Kuidas sellele vastate?
Transport on alati kulukas. Ka suursaarte vaheline parvlaevatransport, kui ainult rahalisest mõõtmest lähtuda, on ka kulukas, aga me peame lähtuma inimestest. Peame lähtuma sellest, et transport oleks kätte­saadav. Ja juba enne seda, kui maakondlikel ühistranspordikeskustel tekkis võimalus otsustada maakonnasisestel ühistranspordiliinidel tasuta sõidu kasuks, oli riigipoolse dotatsiooni osa ülikõrge.
Riigikogu esimehe töö võimaldab ehk sagedamini Hiiumaa suvekodus käia? Kas olete käinud vaatamas Hiiumaa Spordi­keskust – millised on muljed?
Olen uuest spordikeskusest mitu korda mööda sõitnud, kui olen Faasioni ehituspoes käinud. Nii et ma ikka viskan pilgu peale autoaknast.
Hiiumaal on üks keskus veel puudu, tervisekeskus. Olete Te kursis, kas Hiiumaa Tervisekeskuse rahastus ka kusagil riigieelarve real seisab?
Selleks leidsime juba eelmisel aastal eelarvelised võimalused suurusjärgus 2,6 miljonit eurot nii haigla kui ka tervisekeskuse ehituseks. See raha tuleb Euroopa Liidu vahenditest ja selle osas peab veel läbi rääkima, aga see otsus sai juba eelmisel aastal tehtud.
Kas riik toetab Hiiumaa vabadussõja mälestusmärgi rajamist?
Minu teada seda 2021 riigi­eelarves ei ole, aga 2022. aasta riigieelarve arutelud algavad alles septembris.
Nii Hiiumaal kui kogu Eestis on mure RMK nn kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade ehk asulate ümbruses asuvate metsade raiete pärast. Elanikud taotlevad, et asulate ümbruse metsad tuleks RMK majandus­metsade arvestusest välja võtta ja rakendada neile kunagist kaitsemetsade staatust. Kas valitsusel on kavas RMK raiesurvet vähendada või on meie riigimets välismaistele firmadele pikaajaliste lepingutega ette ära müüdud?
Ma arvan, et kindlasti tuleb raiesurvet vähendada ja ma toetan raiesurve vähendamist. Kui rääkida neist KAH aladest, siis meil on olnud sellest mitmel korral juttu ka keskkonnaministriga [Tõnis Mölder, Keskerakond – toim]. Kuidas see regulatsioon täpselt olema saab, seda on hetkel veel keeruline öelda, aga kindlasti toetan, et me vähendame RMK dividende, mis peaks olema üheks aluseks raiesurve vähendamisele.
Kuidas Teile tundub, kas peaminister Kaja Kallase välja käidud plaan nn valge raamat hakkab tööle?
Hetkel on see plaani starter, plaani kui sellist seal veel ei ole. See oligi mõte, et nüüd selle kohta avaldatakse arvamust. Loodame, et ühiskond, fraktsioonid ja kohalikud omavalitsused ütlevad nüüd oma seisukohad. Nii et see oli selline esmane mõte ja plaani seal veel pole – selle avalduse mõte oligi, et seda plaani hakatakse nüüd koostama.
Loomulikult peame kõik pingutama selle nimel, et haigestumist ja levikut vähendada, aga peab ju olema keegi – praegu tervisenõukogu ja valitsus – kes koordineerib ja vastutab tulemuste eest. Kas sellise ühisplaaniga ei haju valitsuse vastutus n-ö rahva peale ja kes vastutab juhul, kui see plaan tööle ei hakka?
Ma arvan, et selles koroonaviiruse väga keerulises olukorras peame me kõik kokku hoidma ja kõik tegema, ühiselt pingutama, et saada nüüd kevadel sellest viirusest üle läbi vaktsineerimise ja viiruse sesoonsuse. See on praegu kõige olulisem ja ma usun kindlasti, et kui me üheskoos pingutame, siis me saame sellega hakkama.
Millise sõnumiga tuleb Keskerakond sügisestel kohaliku omavalitsuse valimistel välja Hiiumaal?
Koostame oma valimis­platvormi hetkel, aga kindlasti Keskerakond tahab teha läbi aegade parima tulemuse Hiiumaal. Ja ma arvan, et see potentsiaal, see pikk nime­kiri, millega välja tuleme ja ka need ideed selleks aluse annavad. Samuti on Keskerakond näidanud viimase nelja aasta jooksul, et mitmed investeeringud ka riigi poolt on Hiiumaal aset leidnud – olgu see spordikompleks, olgu see Kärdla kiriku ehitus – mis kõik kindlasti on aidanud kaasa Hiiumaa elu paremaks muutmisele.
Kas Keskerakonnal on õnnestunud Hiiumaa piirkonna liikmeskonda värskendada ja kasvatada?
Keskerakonnaga on juba praegu liitunud mitmed uued inimesed, uued tegijad meie erakonna mõttes, paljud plaanivad seda liitumist – nii et olen täiesti kindel, et Keskerakonna nimekiri nendel kohalikel valimistel saab Hiiumaal olema läbi aegade kõige tugevam.