Võrguettevõte Elektrilevi on kauglugemisele üle viinud üle 324 000 arvesti ehk
51,8 protsenti kõikidest võrguettevõtte teenindusala majapidamistest ja ettevõtetest.
Kokku on üle Eesti paigaldatud üle 439 000 uue arvesti ehk peaaegu igast neljast majapidamisest kolmel on paigaldatud kaugloetav arvesti. Kõige rohkem on kauglugemisele üle viidud arvesteid Põlva-, Hiiu-, Rapla-, Harju-, Võru- ja Lääne-Virumaal.
Lisaks kauglugemisele üle viidud arvestitele on paigaldatud veel
114 000 arvestit, mille puhul tuleb jätkata tavapärast näitude teatamist.
Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi selgitas, et arvestite kauglugemisele lülitamine toimub alajaamapiirkondade kaupa, mistõttu jääb arvesti paigaldamise ja kauglugemisele viimise vahele periood, kus tuleb jätkata näitude teatamist. Elektrilevi annab igale kliendile eraldi teada, kui arvesti on kauglugemisele üle viidud.
Üks erinevus kliendi jaoks võrreldes senise arvestiga on see, et arvesti tuleb kogu aeg hoida vooluvõrgus. Sellisel juhul teab võrguettevõtja, et arvesti on töökorras ja saab edastada infot tarbitud elektrikoguste kohta. “Need, kellel on harjumus pikemaks ajaks kodust lahkudes vool välja lülitada, peaksid kasutama arvestil olevat lülitit, mitte lülitama voolu välja peakaitsmest,” soovitas Rahi. Nii suletakse vool tarbimiskohas, aga arvesti ise jääb vooluvõrguga ühendatuks.
“Mugavuse kõrval on kauglugemine laiem platvorm uute võimaluste loomiseks klientidele, eelkõige elektritarbimise juhtimiseks,” ütles Rahi. “Võimalus saada ülevaade oma voolutarbimisest igal tunnil annab klientidele võimaluse nihutada tarbimist odavamatele tundidele ja saada osa suhteliselt madalast elektrihinnast.”
Tulenevalt võrgueeskirjast peavad Eestis kõik elektriarvestid toimima kaugloetavana hiljemalt 2017. aasta algusest.
Elektrilevi iseteeninduses on igal koduomanikul võimalik vaadata, millal on tema tarbimiskohas planeeritud uue arvesti paigaldamine ja kauglugemisele üleviimine.
