Moonika Raudsepp ütles, et politsei jaoks oli 2021. aasta Hiiumaal paljuski sarnane aastaga 2020, uus oli osalemine kriiside lahendamisel.
Kuritegude arv oli languses: mullu algatas politsei 73 kuriteo menetluse, millest 53 lahendatud. Prokuratuuri on saadetud 54 kuriteo materjalid, aga seejuures peab arvestama möödunud aastast ületulevatega, selgitas Raudsepp.
Aasta varem registreeriti Hiiumaal 138 kuritegu, sh 58 kuriteoepisoodi ühes kriminaalasjas, mis samuti lahenduse leidnud.
Saarel on kasvanud mõnevõrra vägivallakuriteod. “Peamiselt juhtumid, kus teisele inimesele tekitatakse tervisekahjustus pidutsemise või peretüli käigus või muul olengul,” lisas Raudsepp selgituseks.
Kelmid said suurema saagi
Varavastaseid kuritegusid oli rohkem – 34, võrdluseks 2020. aastal 31 juhtumit. Selle arvu sees on nii kriminaal- kui väärteoasjad. Väärtegudest tõi Raudsepp näiteks juhtumeid, kus keegi on tellinud kaupa, aga pakk ei ole saabunud. Või on poest varastatud kuni 200 euro väärtuses kaupa.
Kelmusi pandi mullu toime kaheksa, avastatud neist on kuus. Paraku on mullu kelmide saagiks langenud summa suurem kui 2020. aastal. Politseisse jõudis kelmusejuhtumeid kahju- kogusummaga 86 000 eurot. Raudsepp märkis, et kelmide käekiri on muutunud ja mullu oli tegu peamiselt investeerimiskelmustega. Aasta varem langes kelmide saagiks 39 000 eurot.
Hiidlased ise ei ole välismaal paha teinud, küll on olnud juhtumeid, kus välisriigist on kelmusi toime pandud hiidlaste suhtes, eelkõige on need arvutikelmused. Praegu on menetluses neli sellist juhtumit. “Kelmide jaoks ei ole riigipiire ja üle interneti võidakse jõuda igaüheni,” hoiatas Raudsepp. “Kui kelmusele kohe reageerida, siis saab veel aidata – nii et ei ole vaja valehäbi tunda, kui olete eksinud,” julgustas ta kiiresti politsei poole pöörduma.
Lapsed lähisuhtevägivallas
Lähisuhtevägivalla juhtumeid oli eelmisel aastal sama palju kui aasta varem, vastavalt 57 ja 58 juhtumit. Politseijuhi sõnul teeb tõsist muret, et vägivallajuhtumites on osalenud varasemaga võrreldes rohkem lapsi. On olnud vägivalda lapse suhtes ja vägivalda lapse nähes.
Raudsepp rõhutas, et on väga oluline märkamine ning kui vähegi on kahtlus, siis tuleb lähisuhtevägivallast kindlasti teada anda. “Hiiumaa kogukond on väike ja kahjuks kardetakse sellistest juhtumitest teada anda, kuna see tundub kaebamisena, aga selleks, et mitte keegi ei peaks kannatama lähisuhtevägivalda ning kannatajad saaks sellest välja tulla ja normaalselt täisväärtuslikku elu elada, julgustame inimesi senini peredes hoitud saladusega pöörduma politsei, ohvriabi või nõustajate poole.”
Liiga head teed ja purjus juhid
Väärtegude puhul annavad tooni liiklusrikkumised, millest Raudsepp tõi välja kiiruseületamised. Mullu olid need kasvutrendis. Põhjus, miks sõidetakse liiga kiiresti, oli mõneti üllatav – Hiiumaal on head teed. “Meil on Hiiumaal suvel palju külalisi ja kui külalistel on kiire siit ära minemisega, kiirustatakse praamile. Eks sealt need kiiruseületamised peamiselt tulevad,” selgitas Raudsepp. Asulasiseste kiiruseületamiste, kus oht õnnetusteks suurem, arv õnneks kasvanud ei ole.
Vähenenud on liikusrikkumised, kui keegi on lubadeta sõidukiroolis. Samale tasemele on jäänud liikluskuriteod, kus alkoholijoobes juht on mootorsõiduki roolis.
2021. aastal juhtus seitse inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles kannatanuid oli kaheksa, seda on kolm liiklusõnnetust ja neli kannatanut enam kui aasta varem, 2020. aastal. Enamasti oli mullu tegu teelt väljasõitudega.
Murekoht: sõltuvusained ja alaealised
Paraku kasvas mullu märgatavalt seaduserikkujate arv, kes olid tarvitanud väikeses koguses narkootilist ainet, peamiselt kanepit, ectasyt ja amfetamiini. Kasv on tulnud peamiselt suvel kui narkootilise aine tarvitajad külastasid Hiiumaa üritusi, märkis Raudsepp. Hiiumaal sõltuvusainete tarvitamisega vahele jäänutest 40% olid mandrilt ja 60% hiidlased, vanus 14–35 eluaastat, üksikjuhtumeid oli ka vanemate seas. Sõidukiroolist tuli haiglasse toimetada neli mootorsõiduki juhti, kelle puhul oli kahtlus, et tarbitud narkootilist on ainet.
Politseinikud on märganud, et senisest enam kasutatakse kanepit ja alaealiste seas levib e-sigarettide tarbimine. Raudsepp kutsus nii koolitöötajaid kui lapsevanemaid kaasa aitama sõltuvusainete tarbimise leviku vähendamisele. „Teadke, millega lapsed tegelevad, kuidas kulutavad taskuraha, millises seltskonnas liigutakse,” oli tema soovitus.
Kui tubaka kahjulikku mõju tervisele on pikki aastaid uuritud, siis e-sigarettide mõju paraku veel nii täpselt ei teata. „Nii pole ka täpselt teada, milline on selle mõju noore tervisele.
Kahjuks on kasvutrendis ka alaealiste poolt toime pandud väärtegude arv – 27 juhtumilt 32ni. Peamiselt on tegu alkoholi või tubakatoodete tarvitamisega. Mullu karistas politsei nelja inimest, kes alaealistele alkoholi andsid. Kui varasematel on mõni täiskasvanu alaealisele alkoholi ostnud, siis möödunud aasta lõpus oli juhtumeid, kus alaealistel endil oli võimalik alkoholi poest kätte saada. „Muret teeb, et kas täiskasvanu ikka annab endale aru, et kui ta ostab alaealisele alkoholi, mis juhtub lapsega pärast selle tarvitamist. Need ostjad ju ei vastuta enam selle eest, kui lapsed jäävad peale alkoholi tarvitamist talvel külma kätte või nende juhtuvad õnnetused.”
Merel abivajajaid enam
Hiiumaa merepäästepiirkonnas toimus mullu 14 merepäästesündmust, 4 juhtumi võrra enam kui aasta varem. Abi vajas nende käigus 21 inimest. Hukkunuid kahel viimsel aastal Hiiumaa merepäästepiirkonnas õnneks olnud ei ole, kuid Kärdla politseijaoskonna teenindatavas Lääne merepäästepiirkonnas oli paraku neli hukkunut.
Peamised põhjused abi vajamiseks on paadimootori rikked, kütte lõppemine merel, muud tehnilised probleemid, ilmastikuhätta jäämine, aga ka madalikule sõidud.
Abiks kriise lahendamas
Eelmisel aastal käis üks töötaja kahel korral Leedu-Poola piiril abiks missioonidel ning üks Kreekas meremissioonil, panustades seega rahvusvahelisse kriiside lahendamisse. Lisaks tuli jätkuvalt terviseametit abistava tegevusena kontrollida piirangute täitmist COVIDkriisi ajal. Politsei enda ridades on kaks koroona läbipõdenud töötajat. „Kasutusele on võetud mitmeid lisameetmeid, et viia haigestumise risk miinimumini,” selgitas Moonika Raudsepp. „Pean ütlema, et tegelikult on hiidlased olnud tublid ja mõistvad – hoolimata sellest, et eks kõik on COVIDist väsinud!”