Hiiumaa politsei registreeris eelmisel nädalal kokku 17 korrarikkumisega seotud teadet. Kainenema toimetati üks inimene.
Kärdla politseijaoskonna merepääste- ja patrulligrupi juhi Marko Kallase sõnul pöörati nädala jooksul rohkem tähelepanu liiklusjärelevalvele. “Võib öelda, et autojuhid tulid keeruliste teeoludega hästi toime ja ka kiirused kohandati vastavalt teeoludele. Teelt väljasõite, kus keegi oleks viga saanud, ei registreeritud. Küll aga teavitati politseid mitmel korral auto ja metslooma vahelistest kokkupõrgetest,“ ütles Kallas.
Politsei poole pöörduti väga eriilmeliste muredega. Pühapäeval sai patrull väljakutse Kärdlasse Põllu tänavale, kus elumajal oli visatud puruks kolm aknaklaasi. Teataja sõnul visati tema maja aknad puruks lumepallidega. Marko Kallase sõnul sündmuskohal kedagi tabada ei õnnestunud ning juhtumi osas alustati väärteomenetlus.
Kindlasti viib politsei ka pühade ajal, kui saarel on tavapärasest rohkem inimesi, läbi kainuskontrolle.
Neljapäeval anti teada jalgratturist, kes oli kukkunud ning võis olla purjus. Patrull kukkujat ei leidnud, kuid politseile anti teada, et mees jõudis turvaliselt koju.
Reedel helistas hädaabinumbrile inimene, kes oli mures, kuna tema Hiiumaal elav õde ei vasta telefonile. Politsei selgitas välja, et otsitav oli kukkunud ning sattunud haiglasse.
Pühapäeval kontrollis politsei Emmaste ja Käina kandis sõidukijuhtide kainust ning kõik 218 juhti olid kained. “Kindlasti viib politsei ka pühade ajal, kui saarel on tavapärasest rohkem inimesi, läbi kainuskontrolle,“ ütles Kallas.
Pühadega seoses märkis Kallas, et on oht erinevate kelmuste sagenemiseks. Sageneda võivad kelmusjuhtumid, kus ostja soovib kaupa osta sotsiaalmeedias kaupa müüvalt eraisikult, kuid peale raha ülekandmist tegelikult kaupa ei saa. Teise levinud petuskeemi puhul helistatakse inimesele, esinedes kas politseiniku või pangatöötaja või mõne muu usaldusväärse inimesena ning leitakse ettekääne, et paluda inimesel sisestada PIN-kood või soovitakse, et inimene laeks enda arvutisse programmi, mille abil kurjategija saab siseneda kannatanu arvutisse ja teha näiteks kannatanu pangakontolt ülekandeid.
“Paneme inimestele südamele, et mõelge enne rahaga seotud tehinguid alati hoolega järele ja võtke aega info kontrollimiseks. Enne ostu sooritamist uurige nii müügikeskkonna kui müüja kohta,“ ütles Marko Kallas ja soovitas alati kasutada kaheastmelist autentimist. “Kui kahtlete, küsige mõne teadliku pereliikme käest abi. Investeerimisega alustamisel küsige nõu oma pangast, ärge katsetage tundmatute investeerimiskeskkondade ja -spetsialistidega. Kui asi tundub kahtlaselt hea, siis ongi suure tõenäosusega tegemist pettusega!“
