Paljude laste jaoks pole õppeaasta algus sündmus, mida oodata, sest neid on koolis kiusatud.
Koolikiusamine ja -vägivald on see, mida lapsevanemad kindlasti märkamata jätta ei tohi, ütleb Hiiumaa piirkonnapolitseinik Helle-Triin Nisumaa. “Märgake lapsi ja muutusi nende käitumises.”
Ja kui laps hakkab kuidagi teisiti käituma, tuleb uurida selle põhjusi. “Kõige olulisem on rääkida,” kinnitab Nisumaa. “Lastele tuleb meelde tuletada, et ükskõik, mis mure on, alati tuleb sellest rääkida.”
Mitte ükski kiusamisjuhtum pole nii vähetähtis, et see võiks tähelepanuta jääda ja nii soovitab Nisumaa ka lapsevanematele – kui on mure, tuleb sellest rääkida. Kui rääkimisest abi pole, siis kaasata spetsialiste, kes oskavad aidata. Ja peaaegu igas Hiiumaa koolis on nõustaja ja/või psühholoog, kelle poole saab pöörduda.
Nisumaa leiab, et kiusamine algab sellest, kui lasta end kiusata. Just seepärast peaksime oma lapsed kasvatama enesekindlaks ja tugevaks.
“Kui sa ei lase ennast kiusata, tüdinevad kiusajad ka ära,” oletab Nisumaa. “Tavaliselt kiusataksegi ju neid, kes lähevad närvi ja reageerivad nii, kuidas kiusajad soovivad.”
Suures koolis rohkem
“Kui õpetaja näeb, et on toimunud vägivald, siis see on fakt ja sellest saab alustada kriminaalasja,” selgitab piirkonnapolitseinik, et alati ei pea politseisse pöörduma kannatanu.
Kiusamisjuhtumeid, mis Hiiumaal politseini jõuavad, pole palju. “Väiksemates maakoolides on neid pigem vähem, suuremates koolides rohkem,” ütleb piirkonnapolitseinik.
Tema arvates on põhjuseks, et koolid üritavad probleemi ise lahendada ja pöörduvad politsei poole viimases hädas.
Kui kool ei sekku ning laps ei julge oma murest rääkida ei vanematele ega spetsialistidele, on veel üks võimalus – helistada lasteabi telefonile 116 111 ja oma mure ära rääkida kogenud abistajatele. “See number on koolides kõikjale kleebitud ja lapsed tavaliselt teavad seda,” märgib Nisumaa.
