Pealinnas asuv regionaalhaigla tuli Hiiumaa haiglale kosja, kuid Hiiumaa arstide liidu liikmed deklareerisid, et nad ei näe vajadust haigla majanduslike ja finantsiliste omandisuhete kiireks ümberkorraldamiseks. Saare arstiabi teemalise konverentsi korraldajate sõnul oli ajendiks Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) väljendatud soov, et Hiiumaa haigla antaks järgmise aasta jooksul üle regionaalhaigla poolt asutatud sihtasutusse või aktsiaseltsi. PERHi koostatud vastavate kavatsuste protokolli arutasid Hiiumaa haigla esindajad novembris Haapsalus.
Pärast seda ütles PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik Hiiu Lehele, et haiglate võrgustumise teemat on mõnda aega arutatud ja selle loogilise jätkuna on analüüsitud ka kontserni põhimõtete rakendamise võimalusi. “See tähendab, et kõik kontserni kuuluvad haiglad säilitavad oma juriidilise iseseisvuse, kuid piirkondlik haigla oleks kaasatud omanikuna haigla juhtimisse,” ütles Allik lehele.
Lisaks Hiiumaa haiglale on tema sõnul räägitud ka Läänemaa, Rapla, Järvamaa ja Rakvere haigla esindajatega.
Allik: Nüüd mõtleme teisiti
Konverentsil skaibiettekande teinud Allik rääkis, milliseid arenguid näeb ta ette Hiiumaa haiglas: PERH on nõus võtma tööle rohkem arste, kes käiksid siis ka Hiiumaal vastuvõtte tegemas, enam kasutataks ka telemeditsiini võimalusi. See, milline oleks haigla statsionaari profiil, sõltuks tema sõnul kohapealsete arstide pädevusest ja erakorralise töö iseloomust.
Hiiumaa naistearst dr Ena Volmer ütles Allikule, et samasugust juttu kuulis ta tema suust ka viis aastat tagasi, enne seda kui Keila haigla PERHile üle anti. Nüüdseks on Keila haigla suletud ja Volmeri küsimus oli, kas sama ei või juhtuda Hiiumaa haiglaga.
Allik kinnitas, et aeg on edasi läinud ja nüüd mõeldakse asjadest teistmoodi.
Hiiumaa arstide seltsi liige Inge Talts küsis Allikult, kes tal käskis Hiiumaa haigla arenguid planeerida ning millest ta seda tehes lähtus. “Regionaalhaiglal ei ole ravikorralduse õigust ega vastutust sellega tegeleda,” selgitas Talts.
“Teen seda sotsiaalsest vastutustundest,” vastas Allik.
Konverentsi lõpul sõna võtnud riigikogu liige sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas ütles, et on kogu konverentsi jooksul tajunud hirmu, et tuleb PERH ja neelab meie, s.t Hiiumaa haigla alla. Ta pani kahtluse alla Alliku väite sotsiaalsest vastutusest ning esitas oma versiooni, et suurhaiglad on maakondlikke haiglaid läinud kontserni krabama sellepärast, et Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toetused suunatakse maakondlikele haiglatele. Eelmisel perioodil toetati suurte, s.t regionaalsete haiglate arengut. “Regionaalhaiglate juhid on väga pädevad, väga hästi informeeritud ja nad tajuvad selgelt, et suured Euroopa miljonid ujuvad nendest mööda ja selleks, et olla meepoti juures, tuleb väikestele kosja minna,” ütles Kotkas.
Rehepaplus või kokkuhoid
Peaarst Gennadi Aavik andis ülevaate arstiabist saarel, s.h Hiiumaa haigla arengutest ja võimalustest. Ta teatas, et haigla uue aasta eelarve on 133 000 euroga miinuses pärast seda kui kiirabiteenuse osutamiseks ette nähtud 366 000 eurot koos teenuse osutamise kohustusega läheb üle kiirabikonkursi võitnud PERHile.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kes on SA Hiiumaa Haigla nõukogu liige, tõdes, et haigla majanduslik seisukord oli hea, kuid on kiirabireformi järel kõikuma löönud. Samas leidis ta, et raha ei kasutatud sihipäraselt ja riigi suhtes oli see natuke nagu rehepaplus, kui sama arst oli valves nii haiglas kui sõitis ka kiirabi väljakutsetele.
Konsultant Matti Lüsi, kes rääkis arstiabist Hiiumaa majanduses, vastas, et ta pole nõus väitega nagu oleks arstidele raha topelt makstud, pigem oli tegemist raha efektiivse kasutamisega. “Tervishoiuteenuse osutamine meie saarel on läinud kallimaks ja ministeerium peaks oma vea täie rauaga kinni maksma,” ütles Lüsi.
Seda, et arstiabis toimuv kedagi ükskõikseks ei jäta, tõestas ka Hiiumaa arstide liidu korraldatud konverentsi “Kas viimane kustutab tule?” osalejate arv – Tuuru saalis oli ligi 60 kuulajat, kes püsisid saalis pika päeva lõpuni.
Konverentsile saatis videotervituse sotsiaalminister Taavi Rõivas, kes kordas Hiiumaa visiidil öeldut, et haigla igal juhul saarele jääb.
