Üks Eesti ajaloo põhjalikumalt läbivaieldud riigihankeid kulutas hulga maksumaksja raha.
240 miljonit eurot maksma minev parvlaevahange on vahest Eesti ajaloo kõige rohkem kohtutes ja erikomisjonides arutatud riigihange, mis on pulkadeks lahti võetud. Kuigi mandri ja suursaarte vaheliste parvlaevade järgmise kümne aasta operaator kuulutati välja juba 2014. aasta oktoobris, kestsid kohtuvaidlused 2015. aasta lõpuni.
Pea poolesajast menetlusdokumendist koosnevas saagas pole ei riigihangete vaidlustuskomisjon, halduskohus, ringkonnakohus ega riigikohus leidnud ühtegi seika, milles riik, täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) oleks hankel või Tallinna
Sadama tütarfirmasid võitjaks kuulutades eksinud.
MKM esindas end kohtuvaidlustes ise ja ministeeriumist kinnitati, et vaidlustele kulunud aja võib kokku võtta kahe ametniku täistööajaga seitsme kuu jooksul. Kui arvestada ametnike keskmiseks kuupalgaks 1800 eurot, võib öelda, et parvlaevavaidlus on maksumaksjalt võtnud üle 33 000 euro.
Tallinna Sadama kommunikatsioonijuhi Sirle Arro sõnul läks riigifirma esindamine Väinamere Liinidega seotud vaidlustes maksma 40 000 eurot (advokaadibüroole Glikman Alvin & Partnerid makstud töötasud). Kuna hageja on kõik vaidlused kaotanud, on kohus jätnud ka Tallinna Sadama kohtukulud Leedo kanda. Siingi tuleb aga meeles pidada Tallinna Sadama n-ö majasisest kulu ehk finantsosakonna töötajate vaidlusele pühendatud töötunde jms.
Andis ka Palo kohtusse
Eeltoodud summadest võib järeldada, et Leedo firmadele läheb oma esindaja, advokaadibüroo Sirel & Partners töötasu ja vastaspoole kulude kandmine kokku maksma ilmselt 100 000 euro ringis.
Kust võtab osaühing Väinamere Liinid sellised summad? Leedo on aastaid rõhutanud, et riigi dotatsioonist jätkub napilt ots otsaga kokkutulemiseks. Majandusaasta aruannetes näidatakse nii Väinamere Liine kui ka selle emafirmat Saaremaa Laevakompaniid suures kahjumis olevana.
Ärileht ootas mitu nädalat kulude ja vaidlustuste kohta kommentaari nii Saaremaa Laevakompanii esindajalt Tõnis Rihvkilt ja Väinamere Liinide juhilt Urmas Treielilt kui ka Leedo laevafirma avalike suhete eest seisvalt suhtekorraldusfirmalt Optimist Public. Keegi neist ei vaevunud saatma isegi kommentaarist keeldumise vastust.
Otsestele kuludele saab lisada riigiinstitutsioonide kurnamise. Riigikohtust aasta lõpus tulnud viimane otsus ilmestab hästi asja kulgu. Nimelt vaidlustas Leedo firma riigikohtus otsuse, et tema eelmist kaebust menetlusse ei võetud. Seepeale otsustas riigikohus uuesti, et kaebust ei hakata arutama.
Leedo täiendas kohtusaagat sellega, et esitas hagi ka endise majandusministri Urve Palo vastu, sest Palo olevat parvlaevafirma kohta valeandmeid esitanud.
OÜ Väinamere Liinid kaebas kohtusse eraisik Urve Palo ja kohus võttis ebatavalise kaasuse menetlusse. Maakohus on andnud pooltele tähtajad seisukohtade esitamiseks ja määras otsuse kuulutamise ajaks 20. jaanuari.
Ann-Marii Nergi
Eesti Päevalehe ajakirjanik
