HEIKI HANSO Kliendid nurisevad, et hinnad on kallimad ja sortiment viletsam. Kui varasemalt ühildati toidukord mugavalt praamisõidu ja laevarestos pakutuga, siis nüüd eelistatakse pigem oma toit ja jook laevale kaasa võtta. Kokad ja teenindav personal on operaatorivahetuse sujuvalt üle elanud, kuid suurköögi konveiermeetod annab pakutavas tunda. Kasutatav tooraine ja retseptid jõuavad laevakööki mandrilt. Köögipoolelt soovitatakse teha toiduvalik selle vahel, mis soojas letis. Taimetoit, liha ning kalaroad on valikus kenasti olemas. Kõhu saab küll täis, aga maitseelamust siit veel otsida ei tasu.
“Söön praamil R-Kioski pirukat, sest uus söökla ei saa anda poolt suppi, poolt praadi… lihtsalt pole võimalik. Sortiment: päevapraad, päevasupp, kalaroog ja pasta… toidud loodan, on ehk ikka toiduainetest tehtud,” kirjutas muusik Lauri Saatpalu sotsiaalmeedias.
Ka joogivalik pahandab hiidlasi, kuna rahvale tuntud ja armastatud kaubamärgid on kadunud ning Hiiumaa praamidel müüakse vaid kallist Saaremaa käsitööõlut.
Müüja selgitas, et TS Laevad nõudmisel pakutakse nüüd ainult saarte päritolu õllesid ja kuna Hiiumaa õlut saada pole, siis pakutaksegi Saaremaa õlut.
Kohalike eelis?
TS Laevad on teinud laevadel tegutsevate ettevõtetega kokkuleppe, et müügil olevast on vähemalt pooled saarte päritolu tooted, osades kategooriates, nagu näiteks alkohol, nõutakse isegi sajaprotsendiliselt kohalikku toodangut. Kui Hiiumaal vastavad tooted või pakkumine puudub, siis on lubatud need asendada Saaremaa toodetega ja vastupidi.
TS Laevade klienditoe spetsialisti Kristiina Kommeli sõnul on pardateenuste sortiment alles välja kujunemas. Riiulitel soovitakse rohkem näha kohalike tootjate toodangut, mis aitaks välja tuua saarte eripära. Muhu-, Saare- kui ka Hiiumaa tootjatele on pakutud võimalust oma toodangut parvlaevadel turustada.
Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson kinnitas, et arendavad Tiiu ja Leigri menüüvalikut pidevalt, arvestavad ka klientide tagasisidega ja nüüdseks on Hiiumaale reisijatel juba võimalik valida väikese ja suure supi vahel.
“Üsna pea läheme ka seal sarnaselt Saaremaad teenindavate laevadega üle buffet põhimõttel teenindusele – see annab klientidele senisest palju suuremad valikuvõimalused nii toidu koostisosade kui ka portsjonite suuruse puhul,” lubas ta.
Laevakööki tulevad toorained mandril tegutsevatelt hulgikaupmeestelt, aga ka Eesti Pagarilt, Nõo Lihatööstuselt ja Balbiinolt.
Läbirääkimised käivad ka Hiiumaa tootjatega. Praegu on valikut veel vähe, ainult FIE Triinu Schneider ja OÜ Dagö Berry mahlad.
Baltic Restaurants
haldab Balti riikides kokku 220 kooli-, haigla-, töö- jm ühiskondlikku kohvikut ja sööklat, kus käib igapäevaselt 80 000 inimest.
Eestis teeniti mullu 13,9 miljoni eurose käibe juures 35 000 eurot kasumit.
Ettevõte alustas Eestis tegevust 1993. aastal Soome kontserni osana Fazer Amica Eesti nime all. Lätti laienes ettevõte 2001. aastal. Alates 2011. aastast, mil Fazer Group otsustas Balti turult lahkuda, irdus sellest Baltic Restaurants, mis läks kohalike juhtide käe alla ja jätkas tegutsemist iseseisvalt.
Allikas: Äriregister
