Tänases lehes räägivad tavalised maainimesed, mida nemad poliitikast ja poliitikutest arvavad.
Üksteisele ärategemine peletab poliitikaasjadest eemale, parem on minna aeda või metsa, ütleb üks.
Oleme poliitikutelt kõrvetada saanud, märgib teine.
Vaidlemise ja vassimise tõttu on keeruline aru saada, mis õieti toimub, lisab kolmas.
Paistab nagu elaksid poliitikud ja rahvas paralleelmaailmades – ühes lubadused, teises tegelik elu, tõdeb neljas.
“Eks ta mingil määral ikka peab huvitama, sest see puudutab kogu elukorraldust,” ütleb poliitika kohta viies, kes ikka valimas ka käinud.
Ja seda tõde, et peamine on ju see, et omainimestel oleks siin saarel hea elada, peame me ühe suvehiidlase suust kuulma.
Just see ongi kõige tähtsam, mitte ehitus- ja arendusobjektid, mida võibki üles lugema ja ritta panema jääda, kui neil rahanumbrit küljes pole. See ei maksa ju midagi ega aja valda pankrotti.
Meil on siin saarel ikka liiga vähe perearste, erialaarstid on kaugel mandril ja hambaarst paljude jaoks liiga kallis. Meil on lastega peresid, kes toitu valivad tähtaeg-parim-enne-riiulilt.
Rohepööret tunneme kõik peagi rahakotis ja näeme metsas. Ja mõte – peaasi, et sõda ei tule – on keset valimiseelset kõnekõminat ehmatav tõesti.
1. oktoober 2021
