Eriolukord nihutas elamuskeskuse Tuuletorn avamist poolteist kuud hilisemaks, aga õnneks ei tulnud elamuskeskust vahepeal uuesti kinni panna.
Kui algselt oli kavas keskus avada kevadise koolivaheaja esimesel päeval, 17. aprillil, siis 12. märtsil alanud eriolukorra tõttu lükkus see edasi. Eriolukord lõppeb nüüd loodetavasti 17. mail ja Tuuletorn on kavas avada 1. juunil, lastekaitsepäeval.
Kohtusime elamuskeskuse juhi Kristina Halla ja Käina osavalla vanema Omar Jõpiseljaga Tuuletornis 6. mai pealelõunal.
Jõpiselg ütles, et neil vedas selles mõttes, et nad ei jõudnud Tuuletorni kuu enne eriolukorda lahti teha: “Siis oleks meil tõesti jama olnud – inimesed tööle võetud, kampaaniad tehtud – aga nüüd oli see meie jaoks odav pauk.”
Võtavad eriolukorda tõsiselt
Halla rääkis, et nad on suhelnud ka teiste elamuskeskustega ja teab, et neil on tulnud personali koondada. Elamuskeskus aga saab juhul, kui viiruse levik hullemaks ei lähe, hakata juba selle nädala lõpust töölepinguid sõlmima.
Tänasest peaks avatama Tuuletorni veebilehekülg.
Elamuskeskuse kohvikupidaja konkursile laekus üks pakkumine ja Halla ütles, et nad teevad kõik endast oleneva, et kohvik samuti juba
1. juunist avada.
Hea uudis on ka see, et elamuskeskus ja SA Hiiumaa muuseumid võtavad kasutusele soodsama ühispileti.
Halla ütles, et pole hoolimata eriolukorrast oma positiivsust kaotanud. “Eriolukord on meie jaoks tekitanud muudatusi ja reorganiseerimist – töötame vähendatud koosseisus, lõime eriolukorra alguses graafiku, kuidas hoida majas võimalikult vähe inimesi ja järgida 2+2 reeglit,” rääkis Halla, et nad suhtuvad eriolukorda väga tõsiselt. “Võtame kasutusele kõik nõutud ja põhjalikud meetmed, desinfitseerime käsi ja palume ka külastajatel seda teha ning distantsi hoida.”
Praegu uurivad nad, milliseid filtreid lisada keskuse ventilatsioonile, et viiruse võimalikku levikut veelgi pidurdada. “Oleme külastajate ohutuse oma südameasjaks võtnud,” kinnitas Halla, et nende tiim soovib pakkuda väga head külastuskogemust ja seda kindlasti turvaliselt.
“Kui enne eriolukorda olid kõikjal väga populaarsed käega katsutavad eksponaadid, siis nüüd on meil uus normaalsus – külastajad võibolla mõtlevad enne, kas nad soovivad katsuda näiteks meie meelelise teekonna korruse eksponaate,” tõi ta näite.
Võimalus paindlikult majandada
Osavallavanem Jõpiselg kuulas ja ütles, et koroonaviiruse ja turvalisuse jutuga ei maksa ka üle pingutada ajal, kui seda inimeste hulgas ei liigu.
“Ma olen nõus, et see viirus ei kao kuskile ja sügisel võib uus puhang tulla ja siis peab ka nõudeid rohkem rõhutama, suve osas olen ma aga positiivne,” ütles Jõpiselg. “Ma kahtlustan, et sügisel on koroona ikkagi tagasi ning me ei suuda siis enam jõusaale ja koole kinni hoida ja siis ongi elu teistmoodi stiilis.”
Eriolukord on lisaks keskuse avamisajale juba mõjutanud tänavust külastusnumbrite prognoosi. Kui enne hinnati Tuuletorni aastaseks külastajate arvuks 30 000, siis sel aastal võiks neid olla 17 000.
Jõpiselg ütles, et olukorraga tuleb kohaneda ja õnneks on uue elamuskeskuse talvised küttekulud vaid 700–800 eurot kuus.
“Me ei pea siin sooja maha keerama ja külmetama hakkama, saame olla paindlikud ja sättida lahtiolekuaegu vastavalt nõudlusele,” kinnitas Jõpiselg, et elamuskeskust suudetakse lahti hoida ka siis, kui külastajaid on kolmandiku võrra vähem. “Meil ei ole see niimoodi üles ehitatud, et on kallis, kõrgete püsikuludega hoone ja kui külastajaid tuleb vähem, siis oleme kahjumis.”
Üle keskmise optimist
“Meelelahutusel on just praeguses keerulises olukorras väga oluline roll,” tõdes Halla. “Elamuskeskuse avamine on seetõttu eriti tervitatav ja elamus kui selline aitab kahtlemata tuju üleval hoida – inimesed vajavad elamusi ja neid meil Tuuletornis jagub.”
Meelelahutusel on kindlasti ka oluline pinget maandav roll ja seda just praeguses keerulises olukorras. Tuuletorni elamused pakuksid selleks külastajatele vahvat ajatäidet ja juhataja usub, et elamuskeskus saab olema huvitav meelelahutusobjekt.
“Ma olin enne kergelt optimistlik, siis ma muutsin oma seisukohta tugevalt optimistlikuks, peale seda, kui üks külamees küsis, kas meil lennukid hakkavad suvel välismaale lendama. Mõtlesin, et tõenäoliselt eriti ei hakka. Siis see vastus tuligi, et kuhu need eestlased siis lähevad,” arutles Jõpiselg.
Ta lisas, et selles vaates on ta isegi üle keskmise optimist: “Tuleb hea tihe suvi. Niipalju inimesi, kui Hiiumaa majutuskohtadesse mahub, suudame Tuuletornis vastu võtta.”
Osavallavanem leidis, et Tuuletorni avamisega saab Hiiumaast tõsine konkurent näiteks saarlastele ja setudele, sest meil on nüüd lisaargument, miks saart külastada ning siseturismi kasv tuleb, seda ütlevad ka mitmed analüütikud.
