Oktoobrikuus algava täiskasvanud õppija nädala eel on paslik rääkida mõnest Hiiumaa hariduse arvnäitajast. Kui võrrelda kõrgharitud inimeste osakaalu elanikkonnas, tuleb tunnistada, et hiidlased jäävad Eestist maha. Aastatel 2013–2017 kasvas kõrgharitute osakaal Eesti elanikkonnas 27 protsendilt 30 protsendini. Hiiumaal oli vastu panna kasv 19 protsendilt 25 protsendini.
Suurem aga on ilma keskhariduseta elanike osakaal, Eestis on see 12 protsenti, Hiiumaal 17 protsenti. ETKA Andras andmetel oli näiteks Hiiumaa väikelaste vanematest madala haridustasemega koguni 23 protsenti.
Hiiumaa hariduspildi parandamiseks oleks väga tore, kui näiteks üldkeskhariduse omandanud läheksid edasi kõrgkooli. Need aga, kel keskhariduse omandamiseni jäänud mõned sammud, võtaksid end käsile nagu mullune aasta õppija Tanel Padar ning teeksid oma keskkoolitunnistuse ära.
“See nõuab eneseületust, kuid annab hiljem elus oluliselt suurema valiku- ja tegutsemisvabaduse. Mäletan selgelt, kui raske oli alguses õppida uuesti õppima ja kui loomulik see nüüd tundub. Täna on õppimine minu jaoks kui uus meelelahutus,” sõnas Padar, kes kooliteed jätkas aastaid hiljem peale põhikooli lõpetamist ning on nüüd järjega kõrgkoolis.
Tänavune Hiiumaa aasta õppija Pille Näksi ütleb sama – ülikoolis õppimine andis talle võimaluse asuda tööle Hiiumaa valla Kõrgessaare osavalla sotsiaaltöö spetsialistina. “Oluline on õppida seda, mis huvitab ja see avab ka tööalaseid võimalusi,” ütleb Näksi.
Kõik lähedased, sõbrad, kolleegid, aga ka ettevõtete juhtkonnad võiksid õppima asujaid nende tänuväärsel teel toetada ja abistada.
28. september 2018
