Õpiränne toob mugavustsoonist välja

Mida õpiränne endast kujutab ja kellele see mõeldud on, räägib Hiiumaa ametikooli välissuhete koordinaator Kadi Mustasaar.
Mida annab õpiränne ametikooli õpilasele?
Kadi Mustasaar: Täpselt sellele küsimusele kuuleb vastuseid seminaril, kus räägime õpirände varjatud rikkustest. Kutsume kuulama, kuidas Hiiumaa ametikooli õpirändurid jagavad oma rahvusvahelisi kogemusi. Nemad toovadki esile just selle miski, mida õpiränne annab lisaks erialaste oskuste täiendamisele. Ise ma leian, et õpiränne toob välja mugavustsoonist, paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja enda hetkeolukorda sõna otseses mõttes distantsilt. See omakorda võib osutuda elu pöördepunktiks või vähemalt anda tõuke võtta ette midagi, milleks sul varem julgust polnud. Igal juhul annab välispraktika kogemus enesekindlust, aga ka enesekehtestamise ja olukordade lahendamise oskuse. Tööandjadki on hakanud järjest enam väärtustama tööotsijate rahvusvahelist praktika­kogemust. Nii võimegi rääkida välispraktikal kogutud varjatud rikkustest, mis näiteks tööle kandideerides annavad kindla eelise.
Kellele on õpiränne mõeldud?
Erasmus+ programm annab enesetäiendamise võimalused õpilastele, õpetajatele ja teistele haridustöötajatele nii üld-, kutse-, täiskasvanu- kui ka kõrghariduse valdkonnas. Hiiumaa ametikooli õpi­ränne on mõeldud nii meie õpilastele, õpetajatele kui äsja kooli lõpetanutele. Vilistlaste õpiränne aga peab toimuma aasta jooksul pärast kooli lõpetamist.
Kuidas valite välispraktika­kohad?
Programm näeb ette kindlad sihtriigid, vastuvõtjad aga valime silmas pidades programmi nõudeid ja kooskõla õppe­kavaga, muidugi ka vastuvõtva organisatsiooni atraktiivsust ja motiveeritust. Floristid on käinud Portugalis, aednikud Inglismaal, maastikuehitajad Hollandis, palkmajaehitajad Norras, puitehitiste restauraatorid Norras ja Inglismaal, väikesadamate spetsialistid Rootsis ja Itaalias. Paljude partneritega jätkub koostöö ka sel õppeaastal. Uudisena pakume välispraktika võimalust ka bussijuhtidele. Samuti kaardistame rahvusvahelise koostöö vajadusi plasti­töötlemise seadistaja erialal. See tähendab, et viimase seitsme aasta jooksul on toimunud Hiiumaa ametikoolis märkimisväärne areng – õpirändeks on teed lahti kõikide õppekavade järgi õppijail.
Mis on suurim väljakutse õpilaste välismaale saatmisel?
Mina olen Hiiumaa ameti­koolis tegelenud ERASMUS+ projektidega aasta. Näen, et suurimaks väljakutseks ei ole motiveerimine – soovijaid on alati piisavalt ja eelmisel õppeaastal oli päris korralik konkurss. Suurim väljakutse on teha konkursil valitutele delikaatselt selgeks, et õpirände õnnestumine sõltub suuresti nende isiklikust panusest.
Kui keeruline on tuua välislektoreid Hiiumaale?
Üldse ei ole keeruline. Meil on külas käinud lektorid või töövarjud Saksamaalt, Inglis­maalt, Norrast, Hollandist, Hispaaniast. Kui seni on ameti­kooli õpirännete puhul olnud esiplaanil meie õpilaste-õpetajate saatmine välismaale, siis nüüd võtame rohkem külalisi vastu. Külaliste all mõtlen välislektoreid ja külalis­õpilasi. Eelmisel aastal tänu arendusjuhile [Signe Leidt – toim] saadud kutsehariduse õpirände harta paneb meid veelgi hoogsamalt tegutsema. Toetuse taotlemine on nüüd lihtsam, samas lasub meil kohustus korraldada lubatud mahus õpirändeid ja arendada rahvus­vahelistumist mõlemal suunal. Sellel õppeaastal ootame väikesadamate spetsialistidele külla lektorit Itaaliast ja palkmajaehitajatele meid juba külastanud spetsialisti Norrast. Olen äratanud huvi meie kooli vastu aiandus­spetsialistide hulgas Soomes ja Rootsis. Kuna jagan oma elu Hiiumaa ja Berliini vahel, siis tagataskus on palju ideid seoses Saksamaaga. Hiiumaale ja meie kooli tullakse rõõmuga ning paarkümmend kilomeetrit vett mandri ja saare vahel ei ole mingi takistus.
Kas eestlased kasutavad õpirände võimalusi või on pigem pelglikud?
Sel aastal käis Eestist Erasmus+ programmi raames rekordarv inimesi välis­praktikal. Osalemine näitab tõusutrendi ja pigem on rahvusvaheliste kogemuste omandamine muutumas õpingute loomulikuks osaks. Seda ka kutsekoolides. Kõige raskem on töö ja pere kõrvalt leida võimalus mitu nädalat ära olla, aga huvi ja motiveeritus on suur. Meie 140 õpilasest käib nüüdseks õpirändel ligi neljandik.
Mida soovitate neile, kes tahaks õpirändes osaleda, aga julgusest jääb puudu?
Kõik õpirändel käinud on elusalt ja tervelt tagasi tulnud. Ja mitte ainult tervelt, vaid rikkama ja tugevamana. Need ei ole ainult sõnad. Kogemused – olgu need positiivsed või vähem positiivsed – arendavad su isiksust. Kui sul jääb esimese sammu tegemiseks julgusest puudu, siis soovitan pöörduda oma õppeasutuse õpirände eest vastutava isiku poole. Tema võib mitmete ja mitmete õpirändurite positiivse tagasiside põhjal kinnitada selle kogemuse vajalikkust. Nii on ka meie koolis.