Tänase lehe esikaanel on kurb lugu sellest, kuidas eakas naine jäi ilma oma väikesest sõbrast, koer Robist.
Uskumatu, kuid naaber, kes elab koeraomanikust vaid paar maja edasi, ei läinud ütlema, et koer on tema õues ja tülitab teda. Ka helistamine ei tulnud talle pähe, selle asemel võttis ta püssi ja sai tapjaks.
Kuidas julgeb keegi arvata, et just tema käes on võim otsustada tema õuele sattunud lemmiklooma elu üle? Kusjuures see väikest kasvu koerake polnud talle mingil juhul ohtlik.
Inimese käest, kes ütleb, et laskis koera kogemata, tuleb püss lihtsalt ära võtta – relv ei ole niisuguse jaoks.
Kahjuks on selliseid omakohtupidajaid teisigi. Toimetusele vihjati, et üks selline koerte tulistaja elab Kärdlas, teine Käinas. Mõlemad on ka ise koerapidajad. Seda, et ka kõige hoolikamalt hoitud koer vahel jooksma pääseb, ei saa iialgi välistada. Huvitav, mida nad ise tunneksid kui nende koer haavatuna koju roomaks või maha lastaks?
Selleks, et hulkuma läinud looma omanikku karistada, on olemas seadused. Omakohut nii loomade kui inimeste korralekutsumisel ei tohi me sallida.
